Notarite Koda: pankade lepingutasud on notaritasudest kordades suuremad

Foto: Notarite Koda

Luminori juhi Erkki Raasukese mõttekonstruktsioon sellest, et notarite ja «administratiivse sekeldamise» kaotamine langetaks märkimisväärselt  kodulaenude hindu, üsna arusaamatu. Kuidas langetada kodulaenu hindu läbi ühekordsete notaritasude, mis on niigi kaks korda madalamad pankade endi keskmisest lepingutasust olukorras, kus Eesti kinnisvaratehingud administratiivselt maailma soodsaimate seas, kirjutab notarite koja esimees Merle Saar-Johanson vastuseks Raasukesele.

Kui me räägime notariaalse tõestamisega kaasnevatest kuludest, siis võrreldes pangalaenudega kaasnevate intressikuludega on antud ühekordne väljaminek äärmisel juhul summaarselt võrreldav paari kuu pangagalaenu intressiga. Ehk siis on koduostja seisukohast tegu ühekordse kuluga, mis suures plaanis on komakoht. Näiteks tavapäraste kodulaenude puhul, mille summa jääb vahemikku 50 000 kuni 200 000 eurot, moodustavad notaritasud alla 0,5 protsenti laenusummast, samas kui panga laenulepingu tasu on reeglina üks protsent ehk kaks korda notaritasust suurem.  Panga vahetamisega  kaasneva hüpoteegi loovutamise notari tasud on veelgi madamalad, näiteks samas suuruses laenude hilisemal refinantseerimisel alates 60 eurost. 

Teiseks on oluline rõhutada, et samal ajal kui Eesti pankades on kodulaenude intresside ühed Euroopa kõrgeimad,  siis notarite tasud ja muud administratiivsed kulud on ühed Euroopa ja kogu maailma madalaimad. Seda kinnitab muuhulgas värske Maailmapanga Doing Business raport, mille põhjal on Eesti kinnisvaratehingute hinnataseme ja lihtsuse osas kõrgel kuuendal kohal ning EL-i riikidest edestab meid ainult Leedu, samas kui Põhjamaades on need kulud märkimisväärselt kõrgemad. Et Eesti on raporti üldarvestuses tänavu 18. kohal, on kõrge koht kinnisvaratehingute osas eriti märkimisväärne.

Võttes arvesse asjaolusid, et meie notaritasud on kaks korda madalamad keskmisest panga laenulepingu tasust ning võrreldavad äärmisel juhul paari kuu kodulaenu intressidega, kuid samas on Eestis kinnisvaratehingud administratiivsest aspektist maailma lihtsaimate ja odavaimate seas – on äärmiselt keeruline Raasukese arvutuskäiku mõista.

Samas küsigem, mida notariaalne tõestamine annab? Selleks on õiguskindlus ja tugev kinnistusraamat. Sõltumata sellest, kas lepingu üheks osaliseks on pank või mitte, on notari kohustus tehingutes alati kaitsta kõigi osapoolte huve. Sinna juurde kuulub ka kinnisvara omandajale konkreetse tehinguga kaasnevate õiguslike tagajärgede ja võimalike riskide selgitamine, mida saab teha ainult teistest tehinguosalistest sõltumatu ja erapooletu nõustaja.

Lisaks valmistavad notarid ette ka kinnistamisavalduse kinnistusraamatu kande sõnastuse, mis E-notari kaudu jõuab koheselt kohtu kinnistusosakonnale ning tagab seega kinnistusraamatu kannete kiire vormistamise. Raasuke väidab, et pangad teevad suuremas mahus tuvastusi ning oleks administratiivselt võimekamad samas on raske mõista, kuidas saaks pank endale võtta notarikohustused vastavaid infosüsteeme arendamata. Infosüsteemide arenduse maksaks ilmselt kinni siiski, taaskord, kodulaenu võtja. Notaritasud seevastu on kehtestatud seadusega ning viimati tõsteti neid 2009. aastal.