Eestlased ostavad e-poodidest üha usinamalt

Alibaba peakontor Hangzhou Shis. Foto: ALY SONG / REUTERS

SEB andmetel jätkub Eesti e-kaubanduses kasvutrend ning võrreldes 2017. aastaga on pangakaartidega tehtud e-ostude maht kasvanud üle 50 protsendi. Osa kasvust on jõudnud ka Eesti e-kauplejateni, kelle turuosa on tõusnud 11 protsendini.

Kui e-ostukanalites tehtud kaarditehingute arv on viimase kolme aasta jooksul kasvanud, siis tehingute keskmine summa on langenud: 2017. aastal ulatus keskmise kaarditehingu summa ligi 40 euroni, 2019. aastal on see langenud 33 euroni, teatas SEB.

«E-poodlemise statistika näitab, et e-oste tehakse rohkem, mis tähendab, et e-kaubandus on saanud üha enam meie igapäevaelu osaks, samas keskmiselt sooritatakse oste väiksemate summade eest,» kommenteeris SEB juhatuse liige Ainar Leppänen.

«Ühtlasi ilmneb, et eestimaalased on vilunud maksevahendite kasutajad: populaarsed on nii pangalink, krediit- kui ka  deebetkaart, samuti SEB virtuaalkaart ning PayPal. Iga klient on leidnud maksevahendi, mis talle kõige rohkem sobib,» lisas ta.

Kõige populaarsemateks e-ostukanaliteks Eesti elanike seas on endiselt suured rahvusvahelised platvormid nagu Alibaba, Aliexpress ja Amazon. Kohalike e-poodide teenuseid kasutab aga veidi üle 40 protsendi eestimaalastest.

«Kindel on see, et e-kaubandus on kiiresti arenemas ja järjest enam võitmas ka eestimaalastest ostjate südameid. Eriti hea meel on Eesti kaupmeeste üle, kelle turuosa e-ostudest on kasvanud 2017. aasta 6 protsendilt 11 protsendile 2019. aasta lõpuks. Sellele on kahtlemata kaasa aidanud uute mugavusteenuste turule toomine, mille eest tasutakse tavaliselt üksnes e-ostude abil,» märkis Leppänen.

«Kõige kiiremini on seejuures kasvanud sõidujagamise ja toidukullerteenuse valdkond, selget tõusu näeme ka kojuvedu pakkuvate kaubanduskeskuste e-ostude numbrites,» lisas ta.

SEB e-ostude analüüsi aluseks on panga korraldatud kliendiuuring e-kaubanduse teemal, lisaks on analüüsitud e-kaubanduse kaarditehinguid aastatel 2017–2019.