/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2012/01/03/900468t1h223b.jpg)
Suurriikidel kulub tänavu vanade laenude refinantseerimiseks ehk nende tagasimaksmiseks uuesti laenatud rahaga ja intresside tasumiseks vähemalt 8,3 triljonit dollarit. Mitmeid neist riikidest ähvardab ka laenukulude kasv.
Suurriigid vajavad tänavu üle kaheksa triljoni dollari laenuraha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uudisteagentuuri Bloomberg arvutuste järgi peavad maailma juhtivad tööstusriigid (G7) ja nn BRIC-riigid (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina) lunastama sel aastal võlakirju kokku 7,6 triljoni dollari vääruses, millele lisandub 701 miljardit dollarit intresse.
Suurim laenude refinantseerija on kolme triljoni dollariga Jaapan, USA peab tänavu võlgu lunastama 2,8 triljoni dollari väärtuses. Nendel kahel riigil ei tohiks raha hankimisega probleeme tekkida.
Jaapani jooksevkonto on ülejäägis, mis tähendab seda, et eelarvedefitsiidi rahastamine välisinvestoritest eriti ei sõltu. USA eeliseks on aga dollar, mis on peamine reservvaluuta maailmas. Keerulisem on võlakirju müüa Euroopa riikidel.
«Võlakirjade ostubaasEuroopa perifeeriariikides on ilmselgelt tunduvalt kokku kuivanud, samal ajal kui turule tulev maht kasvab, mis ei ole hea kombinatsioon,» ütles Bloombergile Londonis asuva varahaldusfirma M&G Investments fondijuht Michael Riddell.
Eurotsooni riikide valitsused peavad Šveitsi suurpanga UBS hinnangul lunastama juba esimeses kvartalis 157 miljardi euro (203 miljardi dollari) väärtuses võlakirju. Itaalia kümneaastase tähtajaga võlakirjade intress on vaid veidi alla seitsme protsendi. Seitse protsenti on kriitiline tase, kõrgema intressi puhul olid Kreeka, Iirimaa ja Portugal sunnitud paluma rahvusvahelist abi.