Eesti Energia ostis Tootsi tuulepargi kinnistu 51,5 miljoni euroga

Täna kell 14 algas Tootsi tuulepargi kinnistu avalik suuline enampakkumine alghinnaga 12,3 miljonit eurot. Teiste hulgas osaleb oksjonil ka Kristjan Rahu osalusega Utilitas. 

Enampakkumisest võtavad osa kaks Leedu firmat, riiklik energiafirma Eesti Energia ja Utilitas. Viimase enamusosalus kuulub küll välismaa fondile First State, kuid suurim eraisikust omanik on endiselt Kristjan Rahu. Eesti üks jõukamaid inimesi nimetas end suvel Postimehele antud eksklusiivses intervjuus Utilitase juhatuse nõunikuks. 

Võitlus käis oksjoni alguses peamiselt Utiltiase ja Leedu Atsinaujinančios energetikos investicijos ehk Taastuvenergia investeeringud esindajate vahel, ning RMK juht Aigar Kallas kutsus humoorikalt ka teisi osalema. Mida suuremaks summad läksid, seda aktiivsemaks muutus Eesti Energia, ent Utilitas ja Leedu investeerimisettevõte ei jäänud maha. Ainsana hoidus pakkumistest number 1 sildiga Tuuleenergia OÜ ehk Leedu Energia, kes palus oksjoni alguses aega pakkumiste tegemiseks, et konsulteerida äripartneritega. 

Pakkumise 18 950 000 tegi Tuuleenergia OÜ, mille peale RMK juht tervitas ettevõtte esindajat tagasi, sest kokku on Tuuleenergia teinud enampakkumisel vaid kolm pakkumist. Kell 14.43 jõudis Tootsi kinnistu hind 20 miljoni euroni.

Kell 15 ehk tund peale oksjoni algust oli Tootsi kinnistu hind tõusnud 24 miljoni euroni. Selleks hetkeks oli pakkumiste tempo aeglustunud ja omavahel toimus võistlus peamiselt Utilitase ja Eesti Energia vahel. Tuuleenergia OÜ esindaja raputas pakkumise küsimise peale pead. 64 minutit peale oksjoni algust jõuti kinnistu alghinna kahekordistamiseni ehk ületati 24,6 miljoni piir ning 15.05 tegi Eesti Energia pakkumise 25 miljonit eurot.

29 miljoni euro piiri ületades muutus leedukatele kuuluv Tuuleenergia OÜ esindaja vaiksemaks. Edasi tegid pakkumisi üksteise võidu Utilitas ja Eesti Energia ning kumbki ei kõhklenud numbrit tõstes. Alles 29,85 miljoni euro ajal tegi Tuuleenergia üle pika aja pakkumise, kuid kell 15.27 tegi Eesti Energia Tootsi kinnistule pakkumise 30 miljonit eurot. Sellest piirist alates muutus enampakkumine hoogsamaks ning pakkujad reageerisid summadele kiirelt.

Vähem kui pool tundi hiljem oli tuulepargi maa väärtus kerkinud jälle 5 miljoni euro võrra, ulatudes kell 15.53 Utilitase pakkumisega 35 miljoni euroni. Kaks tundi peale enampakkumise algust oli Tootsi maa alghind kolmekordistunud, ulatades kell 16.10 Utilitase pakkumisega 37,6 miljoni euroni. Utilitase pakkumine summas 37,7 miljonit eurot löödi enampakkumise käigus esmakordselt ka teist korda läbi, kuid Eesti Energia pakkus selle 50 000 euroga üle. Sellele järgnes Utilitase kiire pakkumine 37,8 miljonit eurot. Leedu ettevõtete esindajad olid selleks ajaks pakkumisest loobunud.

Kell 16.29 pakkus Utilitas Tootsi kinnistu eest 40 miljonit eurot ning enampakkumine jätkub. Utilitas tegi kell 16.50 pakkumise 44 miljonit eurot, mille peale muutus Eesti Energia juhatuse liige Andri Avila vaikseks. 44 miljonit eurot kinnitati RMK juhi poolt teist korda ära, kuid siis pakkus riigifirma esindaja 44,05 miljonit eurot. Enampakkumise pealtnäha aeglustamise taktika Avilal ei õnnestunud, sest õige pea ületas kinnistu hind 45 miljoni euro piiri.

Kell 17.20 ületas Tootsi Tuulepargi kinnistu väärtus Eesti Energia pakkumisega 50 miljoni euro piiri.

51,5 miljoni euro suuruse pakkumise tegi Eesti Energia kell 17.27. Pakkumine löödi teist korda läbi. 

Vaidlus Pärnumaal asuva 160-hektarise kinnistu üle ulatub tagasi 2016. aastasse mil valitsus otsustas anda Tootsi tuulepargi kinnistu mitterahalise sissemaksena Eesti Energiale. Otsus anda väärtuslik kinnistu ilma konkurentsita riigifirmale ajas teistel tuulemeestel harja punaseks ning nad pöördusid kohtusse, kus saavutati ka võit ja kästi maa panna enampakkumisele.

Enampakkumine pidi toimuma algselt 2017. aasta novembris, kuid tuulemehed AS Eleon, AS Raisner ning Tootsi Tuulepark OÜ esitasid seepeale kaebused Tallinna halduskohtule. Enampakkumise korraldamine peatati esialgse õiguskaitse korras ja Tootsi maatükki keelati müüa kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Plaanitav Tootsi tuulepark. Foto: Graafika: PM

Mullu 11. juunil otsustaski riigikohus, et RMK-l oli õigus otsustes toodud tingimustega enampakkumist korraldada.

Tootsi kinnistu all võivad kinni olla kõvad toetused

Olemasolevate tuuleparkide puhul makstakse tuuleenergia tootjatele toetust 53,7 eurot megavatt-tunni kohta kuni 600 gigavatt-tunni eest aastas. See tähendab kuni 32,2 miljonit eurot.

Kuid seadusemuudatuse tõttu peavad uued tuuleenergia tootjad osalema toetuse saamiseks riigi korraldatud vähempakkumisel ehk võidab kõige väiksema pakkumise teinud tootja. Seadust muudeti tarbijate kasuks, sest toetused tulevad taastuvenergia tasudest.

Vana toetusskeem lõppes 2018. aastal, ent toetuseid jagav Elering pole veel otsustanud, kas Tootsi tuulepark on vana tootja ehk saaks 12 aastat endise skeemi järgi krõbedamat toetust või on tegemist uue tootjaga – nimelt ehitas Eesti Energia sinna liitumispunkti, mille tõttu võib tõlgendada, et tuulepargi ehitus algas tunamullu ehk vana toetusskeemi ajal. Kuna Tootsi tuulepargi võimsus oleks kuni 138 megavatti, siis võtaks see olemasoleva tootjana järgmised 12 aastat suurema osa toetustest endale.

Tootsi tuulepark ja Enefit Greeni IPO

Eesti Energia huvid Tootsi tuulepargi osas on seotud plaaniga viia oma taastuvenergia ettevõte Enefit Green börsile. Riigifirma juht Hando Sutter ütles 2017. aastal Postimehele, et kui Tootsi tuuleparki või sellesarnast kasvuprojekti ei tule, siis ei ole IPO kasulik. «Börsil tegutsevad edukalt ka stabiilse turuväärtusega ettevõtted, kuid ma ei soovita omanikule Enefit Taastuvenergiat sellistel tingimustel müüa,» selgitas Sutter. Väidetavalt on Eesti Energial Tootsi tuulepargi pargi asendamiseks varu, mida aga ettevõte ei avalda.

Praeguseks on Enefit Green ka ilma Tootsi pargita edulugu, tootes jaanuaris 165 gigavatt-tundi elektrit ehk rohkem kui kunagi varem. Eelmisel kuul toodetud elektrist jagub aastaks ajaks enam kui 55 000 keskmise majapidamise tarbimise katmiseks, teatas Eesti Energia. Lõviosa toodangust tuli ettevõtte tuuleparkidest, mis tootsid 147,5 gigavatt-tundi elektrit.

Kuidas on Tootsi tuulepargi lugu hargnenud?

2011 Eesti Energia hakkas tegema esimesi ettevalmistusi Tootsi Suursoosse tuulepargi rajamiseks.

23. september 2016 Eesti Energia kuulutas tuulepargi ehituseks Tootsi Suursoosse välja riigihanke.

8. detsember 2016 Valitsus otsustas Eesti Energia aktsiakapitali suurendamiseks eraldada Tootsi tuulepargi kinnistu 4,1 miljonit euro eest riigiettevõttele.

21. detsember 2016 Tallinna halduskohus peatas valitsuse 8. detsembril langetatud otsuse.

19. jaanuar 2017 Tallinna halduskohus peatas pikemaks ajaks valitsuse korralduse ellu viimise.

16. veebruar 2017 Ilmnes, et 4,1 miljonit Tootsi Suursoo hinnaks määranud kinnisvaraekspertiisi tellijaks oli kinnistu saaja ehk Eesti Energia ise.

27. aprill 2017 Valitsus otsustas tühistada Tootsi tuulepargi ala eraldamise Eesti Energiale ja kuulutada sellele välja enampakkumise.

28. aprill 2017 Eesti Energia juht Hando Sutter ütles ettevõtte pressikonverentsil, et kui Tootsi tuuleparki ei tule, ei lähe ka Enefit Taastuvenergia börsile.

16. oktoober 2017 RMK otsustas panna Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumisele alghinnaga 12,3 miljonit eurot.

5. november 2017 Tallinna halduskohus peatas 8. novembril toimuma pidanud enampakkumise.

21. november 2017 Eesti Energia koos RMKga tegid ringkonnakohtule avalduse enampakkumise peatamise tühistamiseks.

30. november 2017 Tallinna ringkonnakohus otsustas jätta rahuldamata RMK ja Eesti Energia kaebused Tootsi tuulepargi enampakkumise peatamise tühistamiseks. See tähendab, et kinnistu müük on kohtuvaidluse lõpuni peatatud.

11. juuni 2019 Jõustusid kohtulahendid, millega jäeti esitatud kaebused rahuldamata. Kohtud leidsid oma lahendites, et RMK-l oli õigus otsustes toodud tingimustega enampakkumist korraldada.

18.02 2020 Toimus Tootsi tuulepargi kinnistute enampakkumine, mille võitis 51,5 miljoni euroga Eesti Energia.

Allikas: PM