«Liiga tihti leitakse statistikas suuremat sorti kõikumine ja kasutatakse seda tähelepanu saavutamiseks ära. Paraku ei anta aru, et sellised vastuolulised sõnumid ei suurenda mingil moel kinnisvarasektori usaldusväärsust,» arutles ta.
«Tõsi, jaanuaris oli statistiliselt miinuses nii 17 olulisema linna tehingute keskmist ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks (-9% ehk 1559 €/m²) kui ka Tallinna tehingute keskmine hind (-7% ehk 1984 €/m²), kuid soodsamaks pole midagi läinud. Detsembris viskas statistilise keskmise üles uusarenduste asjaõigustehingute laine, mis traditsiooniliselt suures osas aasta lõppu jääb. Seetõttu olid detsembri näitajad kõrged ja jaanuar sellevõrra uuesti madalam, kuna tehingute struktuur logises aasta alguses uuesti paika,» selgitas Sooman.
«Eesti kinnisvaraturg on nii õhuke, et juba mõnekümne keskmisest kallima või odavama tehingu sooritamisel hakkavad graafikud tugevalt võbelema. Hinnatõuse ja -langusi saab hinnata ainult konkreetsete objektide lõikes, mitte tuimalt graafikut vaadates. Kui langus tõesti aset leiab, oleme esimesed, kes sellest turule teada annavad,» lisas ta.