Ametiühing: Eesti Energia koondab veel 100 töötajat

Energeetikute ametiühing. Foto: Matti Kämära/Põhjarannik

Energeetikute ametiühingu info kohaselt koondab Eesti Energia kokkuleppest hoolimata Narva elektrijaamades kolme kuu jooksul veel 100 töötajat, kirjutab ERR.

Narva Energia ametiühingu esimees Andrei Zaitsev rääkis venekeelsele ERRile, et inimesi koondatakse nagu ka eelmisel aastal päevapealt ilma etteteatamiseta. «Me ei tea, keda süüdistada, kas valitsust või Eesti Energia juhatust, sest lubatud raha reservide hoidmiseks ei tulnud ja seega polnud juhatusel muud valikut kui töökohad koondada,» ütles ta.

Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo kommenteeris, et omaniku ootuse kohaselt peab Eesti Energial olema reservvõimekus ehk suutlikkus toota riigile keskmise tarbimise jagu elektrit 1000 megavatti aastani 2023, ent sooja talve ja madala börsihinna tõttu langes põlevkivielektri tootmine. «Me kaalume erinevaid variante põlevkivielektri tootmise säilitamiseks ja sinna alla kuuluvad ka koondamised, kuid me otsime võimalikke lahendusi ja praegu ei näe me põhjust rääkida suurtest kollektiivsetest koondamistest,» ütles Pajo.

Põlevkivielektri tootmine kukkus

Tänavune ootamatult soe talv on tekitanud rahvuslikus energiafirmas ajaloolise olukorra. Esimest korda ületas jaanuaris taastuvenergia toodang Narva elektrijaamade oma.

Mullu oli Eesti Energial keeruline aasta ning suvel hoiatati, et ettevõte peab koondama 1300 töötajat. Kuna valitsus otsustas, et julgeolekukaalutlustel peab energiafirmal olema reservvõimekus, siis koondati kokku vaid 324 töökohta.

Eesti Energia juht Hando Sutter ütles eelmisel nädalal, et ettevõte lõpetas mulluse aasta kasumis. «Oli kiirete muutuste aasta, aga saime hakkama, sest olime muutusteks juba ammu valmistuma hakanud. Meie kõige kasumlikum ettevõte ei ole olnud see, mis opereerib Narva elektrijaamasid, vaid meie taastuvenergiaettevõte, mida kolm aastat tagasi polnud veel sellel kujul olemas,» rääkis ta. Sutter lisas, et mullu toodeti põlevkivielektrit üle kahe korra vähem kui 2018. aastal.

Mullu koondati 324 töökohta

Eelmisel aastal kaotati Enefit Kaevandustes 225 töökohta, Enefit Energiatootmises 76 ning hooldus- ja remonditöid osutavas Enefit Solutionsis 63 töökohta. Ettevõte selgitas toona, et otsus koondada töökohti võimaldab Eesti Energia suurenergeetika ettevõtetel järk-järgult täistööajale üle minna ning hiljemalt novembriks on taas täiskohaga tööl kõik osalisele tööajale suunatud töötajad.

Osa lahkuvatest töötajatest olid pensioniealised, kes hakkasid saama riiklikku pensioni. Lahkuvatele kaevanduste ja energiatootmise töötajatele, kel oli pensionini jäänud vähem kui 5 aastat, hakkas Eesti Energia maksma ettevõttepensionit summas 365 eurot kuus.

Kaevanduste ja energiatootmise töötajatele, kes ei saa riiklikku ega ettevõttepensioni, pakkus Eesti Energia ümberõppestipendiumit summas 440 eurot kuus.

Kokku annab põlevkivisektor otse ja kaudselt tööd rohkem kui 14 000 inimesele. 2018. aastal maksis sektor riigikassasse 122 miljonit eurot. Põlevkivitööstus moodustab riigi SKTst ligikaudu 4–5 protsenti.