Mullu tehti nelja miljardi väärtuses kinnisvaratehinguid

Foto: Toomas Huik

Maa-ameti kinnisvaraturu analüüs näitab, et Eestis toimus läinud aastal  kokku  ligi 60 000 tehingut koguväärtuses 4 miljardi euro eest. Tehingute arv püsis stabiilne, vähenedes aastaga 0,2 protsenti, koguväärtus kasvas 4 protsenti.

Kõige rohkem toimus tehinguid korteriomanditega, hõlmates eelmisel aastal kõikidest tehingutest 55 protsenti, ülejäänud 45 protsenti jagunes teiste kinnisasjade ja hoonestusõiguste vahel.

Korterite ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus on võrdluses 2018. aastaga kasvanud, vastavalt 4 ja 8 protsenti. Korterite mediaanhinnad erinevad Eesti asulates märgatavalt, kõrgeima ja madalaima mediaanhinna vahe on ligi 100-kordne, suuremates linnades mõjutab hinnastatistikat muu hulgas uute korterite osakaal. Esmamüükide osakaal kõikidest eluruumidega toimunud tehingutest oli 2019. aastal 21 protsenti.

Kõige elavam oli korteriturg Harju maakonnas, kus toimus ligi 54 protsenti kõikidest korterite ostu-müügitehingutest, järgnesid Tartu maakond 12 protsendiga, Ida-Viru maakond 10,5 protsendiga, Pärnu maakond 5,5 protsendiga ning Lääne-Viru maakond ligi 4 protsendiga. Ülejäänud maakondades toimunud korterite tehingute osakaal jäi alla 2,5 protsendi.

Pindalaliselt tehti maatulundusmaa sihtotstarbe lõikes enim tehinguid metsamaaga, ligi 53 protsenti, sellele järgnes 34 protsendiga haritav maa. Haritav maa oli kõige hinnatum Põlva, Jõgeva, Lääne-Viru, Tartu, Valga, Järva ja Viljandi maakonnas, kus mediaanhind oli kõrgeim, jäädes vahemikku 3400 – 3960 eurot hektari kohta. Samas kasvava metsaga metsamaade puhul oli see vahemik 2600 – 5000 eurot hektari kohta, madalaim Hiiu ja kõrgeim Viljandi maakonnas.