/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/08/14/12466245t1h3f1c.jpg)
Tarbijahinnaindeks langes jaanuaris võrreldes 2019. aasta detsembriga tervelt 0,4 protsenti. Ka aastases võrdluses on hinnatõus pidurdunud, võrreldes eelmise aasta jaanuariga tõusid hinnad 1,6 protsenti, teatas statistikaamet.
Murrang: hinnad pöördusid langusesse
Eelmise aasta jaanuariga võrreldes olid nii kaubad kui ka teenused 1,6 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta jaanuariga võrreldes langenud 1,1 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 2,4 protsenti.
Mulluse jaanuariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim transport, millest põhiosa andsid 14,2 protsenti kallinenud bensiin ja 12,3 protsenti kallinenud diislikütus. Kodudesse jõudnud elekter oli 18,2 protsenti odavam. Suurem oli veel toidu ja mittealkohoolsete jookide mõju, millest enamiku andsid 5 protsendiga liha ja lihatooted, 14,9 protsendiga värske puuvili ning 4,2 protsendiga jahu ja jahutooted.
Suuremad muutujad olid pealinna ühistranspordi 33,1-protsendilist hinnatõusu peegeldav kombineeritud transport ja põhiliselt pealinna veetariifide mõjul 23,9 protsenti odavnenud veevarustus.
Möödunud aasta detsembriga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim rõivaste ja jalatsite soodusmüügid. Veel oli indeksi muutusele suurem mõju kodudesse jõudnud elektri odavnemisel, mis langes 7,1 protsenti, ja ka jaanuariks ostetud lennukipiletid olid 20,2 protsenti odavamad kui detsembriks ostetud piletid.
Elanike tarbimisharjumuste ja hindade pideva muutumise tõttu ajakohastab statistikaamet igal aastal tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutatavaid kaalusid ning arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu. Alates jaanuari indeksist on arvutuste aluseks 2019. aasta detsembri hinnad.