Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tänavune suur prognoos: meid mõjutab Euroopa hirm languse ees

Eesti majandusanalüütikute prognoos 2012 FOTO: graafika: Silver Alt

Mullune saatesõna Postimehe majandusprognoosile tõdes, et võlakriis varjutab Eesti majanduse väljavaateid, kuid sellele vaatamata tuleb majanduskasvu number suhteliselt kõrge. Tänavu tuleb tunnistada, et kriis pole veel kaugeltki möödas.


Euroopa majanduskasvu aeglustumine või koguni surutis ei jäta Eestit puudutamata. Saksa kantsler Angela Merkel lausus telepöördumises, et 2012. aasta tuleb raskem kui oli 2011. aasta. Merkeli sõnul on teekond kriisi ületamiseks pikk ja sel oota­vad meid tagasilöögid. Lohutuseks mainis ta, et Euroopa saab sel moel tugevamaks, kui oli enne kriisi.

Prantsuse president Nicolas Sarkozy lubas, et rohkem eelarvekärpeid ei tule, samas möönis ta, et majandus vajab kasvu taastamiseks reforme. Sarkozy lisas: ta teab, et inimesed on mures enda ja oma laste tuleviku pärast.

Postimehe küsitletud analüütikud prognoosivad, et tänavuseks majanduskasvuks kujuneb 2,4 protsenti. Tööpuudus küll väheneb, kuid pole välistatud, et aasta esimestel kuudel näeme järjest väiksema hooga kosuva ekspordi tõttu hoopis töötute arvu kasvu.

«Vaatamata keerulistele aega­dele Euroopa rahaliidus usun, et Eestil läheb sel aastal hästi – majanduskasv saab tuge sisemaisest nõudlusest,» kommenteeris Swedbanki analüütik Annika Paabut. «Ekspordikasv on mõnevõrra tagasihoidlikum, mõnes kvartalis võib näha ka negatiivset kasvu.»

«Meie peamiste partnerite Põhjamaade majanduste väljavaated on üpris head ning seetõttu ei ole alust uskuda, et ekspordimahud märkimisväärselt kahaneksid,» jätkas Paabut. «Samas on nõnda kõrgelt mahult sarnase tempoga edasi kasvada vägagi keeruline, eksport ulatus kolmandas kvartalis juba 95 protsendini SKTst.»

LHV panga analüütik Nils Vaikla ütles, et Eesti majanduskasv küll aeglustub, kuid on teiste eurotsooni riikidega kõrvutades siiski üks kõrgemaid.

«Jahenevale Euroopa majandusele aitab Eestil vastu seista tugevam pangandussektor, ettevõtete parem paindlikkus ja riigi sõltumatus finantsturgudest,» ütles Vaikla. «Need on põhilised märksõnad, mis Eestit enamikust teistest eurotsooni riikidest järgmisel aastal eristavad.»

Rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben märkis, et 2012. aasta kulgeb Euroopas tõenäoliselt samas stiilis, mida oleme näinud viimase aasta jooksul – turud ei taha kuidagi uskuda, et poliitikud on euro­tsooni riigirahanduse probleemi lõpuks ometi lahendada suutnud.

«Ebamäärasus tänavu jätkub ning radikaalset läbimurret erasektori majandusaktiivsuse osas kardetavasti ei tule,» kommenteeris Aben. «Euroopa Keskpank hoiab ilmselt oma konservatiivset joont nii kaua kui vähegi võimalik, kuigi baas­intresside langetamine on võimalik. Pankade suur finantsvõimendus ning varade ebakindel kvaliteet rõhuvad laenuturgu.»

Redgate Capitali fondijuht Andrei Zaborski nentis, et finantsturud jätkavad sel aastal üles-alla liikumist, kuid jäävad aasta kokkuvõttes siiski väikesesse plussi. Nafta hind tõuseb, koos dollari tugevnemisega tõuseb ka bensiini hind kodumaistes tanklates.

Nordea analüütik Tõnis Palm lisas, et aasta teises pooles hakkab nafta hinda üles suruma taastuv majandus. DNB panga analüütik Jekaterina Rojaka aga märkis, et rahaturud jäävad väga närviliseks ning vajavad jätkuvalt keskpankade toetust. Keskpankade rahasüstid kasvatavad ka inflatsiooni.

«Heade ja halbade uudiste bilansis peaksid head halbu 2012. aastal võrrelduna 2011. aastaga siiski ületama,» lausus Rojaka.

Tagasi üles
Back