Üldiselt kehtib reegel, et põhjalik eeltöö tagab sujuva puhkuse. Reisihuvilisel tuleks alustada soovitud sihtkoha kommete ja tavadega tutvumisest. Mõistlik on heita pilk ka välisministeeriumi reisihoiatustele. Mõlemad aitavad ennetada ootamatuid ebameeldivusi reisil.
Järgnevalt tuleb langetada otsus, kas korraldada oma reis ise või võtta ühendust reisikorraldajaga, kes pakub pakettreisi teenust. Kui otsustada paketi kasuks, on kliendi partneriks ja kõigi paketis sisalduvate teenuste osutamise eest vastutajaks reisikorraldaja.
Reisikorraldaja peab enne reisilepingu sõlmimist andma reisijale põhjaliku info kogu reisi kohta, näiteks milline on majutuse tase ja toitlustus, milliseid ekskursioone pakett sisaldab, mis keeles reisiteenuseid osutatakse, milline on reisi maksumus ja maksmise kord, mis saab, kui reisija haigestub jne. Pakettreisi pakkuja peab edastama üldise teabe sihtkoha viisa-, passi- ja tervisenõuete kohta. Reisikorraldaja peab reisijale andma teabelehe, kus on kirjas põhilised reisija õigused.
Alati tasub enne reisilepingu sõlmimist kontrollida reisikorraldaja tausta. Ükski aus reisikorraldaja oma nime ja kontaktandmeid reisija eest ei varja. Kui reisikorraldaja ei taha avaldada oma ärinime, siis võib see olla esimene ohumärk.
Reisikorraldaja nime järgi saab majandustegevuse registrist kontrollida, kas firma omab üldse õigust pakettreise korraldada. Lisaks saab majandustegevuse registrist teada, kas reisikorraldajal on olemas kohustuslik tagatis reisijatelt võetud ettemaksete tagamiseks. Vahel võib segadusse ajada see, et reisikorraldaja müüb pakette vahendaja kaudu. Vahendajat ei pruugi registrist leida, kuid vahendaja peab pakkumises alati välja tooma, kes on pakettreisi korraldaja.