Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Eesti lihatootja pürgib keskkonnasõbralikumaks (2)

Copy
Atria lihatööstuse juht Olle Horm
Atria lihatööstuse juht Olle Horm Foto: Johan-Paul Hion

Kaubamärke Maks & Moorits ning Wõro omav Atria Eesti toob turule uued, vanadest poole võrra väiksemad hakkliha pakendid, et vähendada oma ökoloogilist jalajälge. 

Uute pakendite väljatöötamisel lähtus ettevõte keskkondlikust aspektist - poole väiksem pakend vajab tootmiseks ka poole vähem pakkematerjali. Omakorda teeb nende ökonoomsus transportimise kergemaks ja Atria esialgsete hinnangute kohaselt tähendab see materjali- ning toodete transpordi vähenemist Eesti teedel 98 täishaagisega veoauto võrra aastas. Uute pakenditega, milles on teistsugune gaasikeskkond, tõuseb ka toote säilivusaeg kahe päeva võrra. 

Keskkonnaministeeriumi andmetele tuginedes tekib Eestis olmejäätmeid aastas inimese kohta 311 kg ja sellest moodustavad massiliselt 25-30% ja mahuliselt 60% pakendijäätmed. Eestis tekib aastas kokku umbes 200 000 tonni pakendijäätmeid.

Hakkliha moodustab Eestis (kõikide müüjate peale kokku) turu-uuringufirma Nielsen kohaselt veerandi kogu lihatoodete müügist.

Maks & Mooritsa uue ja vana hakklihapakendi visuaalne võrdlus.
Maks & Mooritsa uue ja vana hakklihapakendi visuaalne võrdlus. Foto: Johan-Paul Hion

Tarbija uuendusi ei armasta

Atria juht Olle Horm ja müügidirektor Meelis Laande sõnasid, et ootavad huviga esimese kuu tulemused ära. Hormi hinnangul ja turukogemusel on Eesti tarbija muutuste suhtes tundlik ega armasta eriti muudatusi.

Maks & Mooritsa uus hakkliha
Maks & Mooritsa uus hakkliha Foto: Johan-Paul Hion

Horm spekuleeris, et väiksem pakend tekitab arvatavasti ka mõtte, et ilmselt pakutakse sama koguse tähisega vähem toodet. Tema sõnul saab aga kaalul üle kontrollida, et kogus on sama kui vanas pakendis. 

Eesti lihatööstussektoris koostööd ei ole

Tagasiteed enam ei ole ja vanad pakendid kaovad müügilt lähipäevil. Juurde neid enam ei tehta. Uude, Saksamaalt tellitud pakendamismasinasse on tehtud suuri investeeringuid – hakkliha pakendamise uuendusele läks ligi 40% ettevõtte aastaeelarvest.

Huvitava kõrvalteabena tõi Horm aga välja, et Eesti lihatööstustandril puudub erinevate tootjate vahel koostöö, ja nii nokitseb igaüks oma nurgas nii keskkonnateemade kui ka muu arendusega, kuigi Hormi hinnangul saaks koos palju rohkem ära teha. Konkurents on lihtsalt nii tihe ja mure rivaalile kliente kaotada nii suur, et ei juleta informatsiooni vahetada ja koostööd teha, nentis Horm.

Tagasi üles