Segadus toidupoes: palju siis lõpuks odavam on? (3)
/nginx/o/2019/09/18/12572011t1h66a2.jpg)
4. veebruar 2020, 12:00
/nginx/o/2018/04/06/7759643t1h04fc.jpg)
Sotsiaalmeedias levib postitus ühe kliendi segadusttekitavast kogemusest Tallinnas Hiiu Maximas, kus mitu hinnamärgist tekitasid illusiooni suuremast allahindlusest, kui kauplus tegelikult pakkus.
Kliendi pahameelest võib aru saada, sest kui pakendil on lisaks allahindluse sildile veel ka eraldi soodustuse kleeps peal, siis tavaliselt on tegemist «parim enne» kategooria tootega, mida üldjuhul müüakse lisaallahindlusega.
Praegusel juhtumil ütles aga Maxima klienditeenindaja ostjale, et hinda arvestatakse allahindluse sildi järgi ning et soodushinnast enam 30% maha ei arvutata.
Maxima: me ei tegele klientide petmisega
Maxima Eesti müügi- ja turundusdirektor Janne Laik selgitas, et on igati arusaadav, et kaks hinda, mis mõlemad märgivad allahindlust, tekitavad segadust. Praegu tekkis segadus sellest, et algul pandi tootele allahindluskleebis, hiljem aga vahetati esialgne silt välja suurema allahindlussildiga, et ostja soodushinda paremini näeks.
«Kahjuks jäid klienditeenindajal märkamata juba olemasolevad allahindluskleebised ja nii see segadus tekkiski. Palume vabandust klientide ees, kellele ebameeldivusi põhjustasime,» täpsustas Laik.
Kritiseeriva postituse kommentaarides avaldas üks kaasarääkija aga kasuliku nipi: kui kasutada iseteeninduspulti, siis kuvab see ekraanil kohe sissepiiksutatud toote hinna ning klient saab otsustada, kas ta on nõus toodet selle hinnaga ostma. Nii jäävad ära igasugused hilisemad protsessimised.
Selgus majja: millised on kaupleja õigused?
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kommunikatsiooniekspert Anne-Mai Helemäe selgitas, et kõnealuse juhtumi puhul oli tegemist inimliku eksimusega ja korrektne oleks olnud täiendavaid allahindluskleebiseid mitte kasutada, kui kleebistel polnud selgitavat infot (nt -30% tavahinnast). 1,29 eurot miinus 30 protsenti ongi 90 senti, ehk et arvutuskäik on igati õige, lihtsalt topeltkleebised võisid tekitada illusiooni lisaallahindlusest.
Tasub aga teada, et nii selles olukorras kui ka teiste sarnaste olukordade puhul ei ole kaupleja kohustatud kaupa odavamalt müüma, kui tema kampaania ette näeb, isegi kui kliendile on jäänud mulje lisaallahindlusest. «Seoses sellega, et Maxima töötaja ei saanud kassas toodet odavamalt müüa kui 0,90 eurot, on tarbijal õigus otsustada, kas osta kaupa või mitte. Nõuda müümist topeltallahindlusega seaduse järgi ei saa,» täpsustas Helemäe.