Lugeja küsib: kas töösuhte võib lõpetada e-kirjaga?

Foto on illustreeriv Foto: Pexels / Marek Levak

Tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaire Saarep selgitas, kuidas on korrektne töösuhet lõpetada.

Tööinspektsiooni poole pöördus ettevõte, kelle töötaja andis e-kirjaga märku, et peale haiguslehe lõppemist ta enam tööle naasta ei kavatse. Tööandja oli sellega nõus, ent soovis, et töötaja tuleks siiski kontorisse lepingut lõpetama. Sellega aga ei olnud päri töötaja. Seepärast tekkis tööandjal küsimus, kas sel moel töösuhte lõpetamine on korrektne. 

Tööinspektsiooni ennetusosakonna juht Kaire Saarep kinnitas, et töölepingu seaduse järgi saab töösuhte üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega, milleks võib olla näiteks e-kiri, SMS, paberkiri (avaldus) vms. Kui töötaja on saatnud oma tahteavalduse e-kirjaga, on see korrektne teatamisvorm ja mingeid «lõpudokumente» allkirjastada pole vaja. 

Avaldus muutub kehtivaks alates selle kättesaamisest. Töösuhe lõpeb avalduse alusel ja avaldusel märgitud töösuhte viimasel päeval teeb tööandja töötamise registrisse kande ning kannab üle lõpparve.

Meeles peab pidama, et töösuhte lõpetamisest tuleb kuu aega ette teatada. Erakorraliselt võib töötaja töösuhte üles öelda ainult erijuhtumite puhul (töö jätkamine on tervisele ohtlik või tervisest tulenevalt võimatu; tööandja on oluliselt viivitanud töötasude maksmisega; tööandja ei suuda töötajale tööd pakkuda; tööandja vähendab töötaja palka jms). Alati on aga võimalus tööandjaga sõlmida ka erikokkulepe, kui mõlemad pooled on nõus töösuhet kiiremini lõpetama. 

Erakorralise ülesütlemise põhjendatus oleneb olukorrast

Töölepingu seaduses pole välja toodud, kas erakorralise töölepingu lõpetamise avalduse saatmisel võib töötaja kohe esimesest päevast tööle mitte ilmuda. Tööinspektsiooni meedianõunik Kristel Abel selgitas, et kui töötaja ütleb töösuhte üles erakorraliselt, siis võib ta jätta etteteatamistähtaja järgimata põhjendatud juhul. Ei ole aga olemas kindlat reeglit, millal on põhjendatud olukord.

«Üldjoontes võib tõesti öelda, et kui on rasked tööandjapoolsed rikkumised, nt ahistamine, siis ei saa töötajalt eeldada, et ta ettevõttes veel 30 päeva töötab. Samas, kui töötasu hilineb, aga töötaja saab töötasu kuus korra siiski kätte, kuigi hilinemisega, siis ei pruugi etteteatamistähtaja järgimata jätmine olla põhjendatud. Iga olukorda tuleb siiski hinnata eraldi,» rääkis Abel. 

Kui töötaja peaks otsustama lahkuda päevapealt, võib tööandja nõuda hüvitist vähem etteteatatud aja eest, juhul kui töövaidluskomisjon peaks otsustama, et tegemist ei olnud erakorralise olukorraga. Erakorralise ülesütlemise põhjus peab kindlasti olema märgitud lahkumisavalduses. 

Kahtluste korral on alati soovitatav võtta ühendust tööinspektsiooniga.