Suured ekraanid tõmbavad eestlasi nagu magnetid

EV100 filmi "Põrgu Jaan" esilinastus Coca-Cola Plazas. Foto: Konstantin Sednev

Kui USAs, Euroopas ja ka mujal Baltikumis kinokülastajate arv ja piletitulu möödunud aastal vähenes, siis Eesti inimesed käivad kinos iga aastaga aina enam.

Forum Cinemas Baltikumi tegevjuht Kristjan Kongo märkis uue aasta kinotrendidest rääkides ja möödunud aastat kokku võttes, et vaatamata ebatavaliselt tihedale konkurentsile on Eestis kinoturg väga heas olukorras võrreldes muu maailmaga. «USAs, mis on ikkagi suurim kinoturg, oli möödunud aastal languses nii külastajate arv kui ka piletitulu. Ka Euroopas üldiselt olid vaatajate numbrid kerges languses. Sama ka Leedus, ning Lätis ei toimunud muutust kummaski suunas. Eestis kasvas aga külastajate arv 2 protsenti ning piletitulu 6 protsenti,» selgitas Kongo.

2019. aasta kinokülastuste arv Eestis oli 3 671 349 ning piletitulu kokku 21 761 918 eurot. «Möödunud aasta oli muidugi ka väga tugev Eesti enda toodangu poolest, mille osakaal oli tervelt 19 protsenti,» märkis Kongo.

 

Forum Cinemas Baltikumi tegevjuht ennustas, et kuna Eestis valitseb kinoturul niigi kõva konkurents, siis lähitulevikus keskendutakse uute kinode ehitamise asemel juba olemasolevate saalide arendamisele ning mugavuse tõstmisele. Forum Cinemas keti suurimad investeeringud on lähitulevikus kavas Leedus, kus järgmise kahe aasta jooksul plaanitakse avada kaks uut kino. Sarnased plaanid on ka Apollo Kinol, kes järgmise kolme aasta jooksul plaanib mitmeid kinoavamisi just Lätis ja Leedus.

Alternatiivne sisu tungib peale

Kontseptsionaalselt ei hakata Forum Cinemas oma kinodes vähemalt järgmisel aastal midagi liialt muutma, kuid Kongo tunnistas, et alternatiivse sisu (kontsertide ülekanded, e-spordi võistlused, ülekanded maailma esilinastustelt, eriüritused jpm) osakaal on aina olulisemaks muutumas. «Näiteks ülimalt populaarse Lõuna-Korea poistebändi BTSi fännide mahutamiseks oli meil ülekanne korraga seitsmes saalis,» tõi Kongo piltlikustava näite. Ta lisas, et sarjade toomine suurele ekraanile on kindlasti veel üks võimalus, mis suunas liikuda, kuid teostatavat ja toimivat lahendust selles vallas alles töötatakse välja.

Apollo Kino Baltikumi turundusjuht Anett Kutti rääkis oma vaatenurka avades, et kuigi film on kino n-ö primaarne toode, siis audiovisuaalset kogemust tuleb täiendada mitmekülgsete lisahüvedega: maitsvad snäkid, hea teenindus, uudsed ja aina mitmekülgsemad istmed, kinorestoranid jne. Lisaks uskus Kutti, et eestlased on kinorahvas ja ka järgmisel aastal on võimalik kinokülastajate arvu kasvatada, kuigi «Tõde ja õigus» kahte tulemas ei ole.

Rääkides aga viimastel aastatel kõva konkurentsi pakkuma hakanud voogedastusteenustest, selgitas Kongo, et kuigi voogedastusplatvormide areng võib küll olla üheks kinokülastatavuse globaalse languse põhjuseks, pole sellele veel leitud konkreetset kinnitust. Ta kinnitas lisaks, et praegu veel on filmide valik kinode ja voogedastuspaltvormide vahel erinev. Anett Kutti lisas, et tema hinnangul voogedastusteenused ja kinod pigem toetavad teineteist, kinnitades, et kinokettidel on voogedastusteenustelt nii mõndagi õppida, eriti just kliendikäitumise põhjal pakutava sisu kohta.

Kongo arvas, et suures pildis on kodus ja kinos filmide vaatamine siiski kaks täiesti erinevat kogemust, mis üksteist kuidagi ei välista. Rootsis värskelt korraldatud uuringu kohaselt on kõige sagedasemad kinokülastajad samal ajal ka kõige suuremad voogedastusplatvormide kasutajad. «See tähendab, et oluline on pigem see, kas inimene on niigi üle keskmise suurem filmihuviline või mitte,» sõnas Kongo. 

TOP 7 vaadatuimat filmi Eesti kinodes 2019. aastal

1. Tõde ja õigus – 267 588 inimest

2. Klassikokkutulek 3 – 122 146 inimest

3. Lõvikuningas – 112 606 inimest

4. Lemmikloomade salajane elu 2 – 109 361 inimest

5. Jokker – 100 378 inimest

6. Lumekuninganna ja igavene talv 2 – 96 390 inimest

7. Ott Tänak – The Movie - 96 232 inimest