/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/01/08/12859520t1hfef1.jpg)
Ligi 300 Eesti, Läti ja Leedu tippjuhi seas PricewaterhouseCoopersi (PwC) korraldatud uuringust selgus, et 2020. aastal näevad pooled vastanutest majanduskasvu aeglustumist.
Uuring: pooled Baltikumi tippjuhid usuvad majanduskasvu aeglustumist
Samal ajal ollakse aga oma äri kasvu osas üsna optimistlikud – Eesti juhtidest näeb lausa 59 protsenti, et käive võiks sel aastal kasvada. Kõige kriitilisemaks äririskiks peavad tippjuhid aga oskustööjõu kättesaadavust, mida rõhutas lausa 93 protsenti Eesti juhtidest. Oluliselt on tõusnud ka Eesti ettevõtjate kliima- ja keskkonnateadlikkus, teatas PwC.
Olulise ohutegurina majandusele näevad Eesti juhid ülereguleerimist, aga ka suurenevaid maksukohustusi ja ebakindlust nii konkreetselt maksupoliitika kui ka üldise poliitilise tuleviku mõttes, mida mõjutab omakorda ka murettekitav populismi kasv.
Poliitilise olukorra ebastabiilsust iseloomustab ka väga madal rahulolu Eesti valitsuse tegevusega. 72 protsenti Eesti juhte on mures tööjõuregulatsioonide pärast ning kriitiliselt hinnatakse valitsuse tööd ettevõtluskeskkonna arendamisel.
Ettevõtjad endiselt entusiastlikud
PwC Eesti juhtivpartneri Tiit Raimla sõnul oli uuringu tulemustes üllatav aspekt see, et kuigi globaalselt on tippjuhtidel maailma majanduse suhtes viimase kümnendi pessimistlikuim toon, siis Eesti ja Baltikumi juhid paistavad oma regiooni majandust hinnates silma teatava entusiasmiga.
«Nähakse küll majanduse stabiliseerumist ja kasvu aeglustumist, kuid mingit ägedat pessimismi meie juhid veel ei väljenda. Oma äride kasvu nähakse aga sootuks optimistlikult ning õhku jääb küsimus, kelle prognoos tõeks võiks osutuda,» ütles Raimla.
«Teiseks erisuseks, mis meie regioonis eriti kriitiliselt esile tõusis, oli oskustööjõu kättesaadavus, mida peeti lausa suurimaks äririskiks. Palgatõusu plaanib sel aastal Eesti juhtidest lausa 93 protsenti ning ka Lätis ja Leedus on need numbrid üsna kõrged, seega tööjõu ebapiisavus on jätkuvalt meie suurimaid väljakutseid,» lisas Raimla.
Rohkem teadvustatakse kliimaprobleeme
Nii Eestis kui ka globaalselt on uuringus äri mõjutavate teguritena välja toodud ka kliimamuutuste temaatika. Kliimamuutuste olulisus Eesti tippjuhtide jaoks on viimaste aastate jooksul läbi teinud märkimisväärse kasvu.
Kui aastal 2019 pidas seda mingil määral oluliseks või väga oluliseks vaid 45 protsenti tippjuhtidest, siis 2020. aastal toob teema olulisena välja juba 70 protsenti vastajatest. Lätis ja Leedus kliimamuutuste teemat sedavõrd oluliseks ei peetud – seda tõi välja vastavalt vaid 38 protsenti ning 49 protsenti vastanutest.
IT-murrangut ei plaani
Uuringust selgus ka, et kasvav trend, mille abil tippjuhid oma käivet kasvatada plaanivad, on ettevõtete ühinemised ja ülevõtmised, mis oli Eesti puhul kasvanud aastaga 15 protsendilt 31 protsendini. Samuti tuli selgelt esile, et neljas tehnoloogiline revolutsioon ei ole Eestis veel relevantseks muutunud.
Tippjuhtide usaldus ja ootused uute tehnoloogiliste arengute osas on madalad ning vaatamata Eesti e-riigi staatusele ei plaani enam kui pooled tippjuhid oma ettevõtetes tehisintellekti või asjade interneti metoodikat rakendada.
Kuigi tööprotsesside automatiseerimise rakendamise osas ei ole olulist positiivset muutust toimunud, siis küberriske hinnatakse suuremaks kui kunagi varem ning lausa 80 protsenti Eesti ettevõtjaid tunneb muret küberriskide keerukamaks muutumise pärast.