Veoäri lõppu kuulutava poliitiku firma teenis kasumi

Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum. Foto: Marianne Loorents

Poliitik ja ettevõtja Einar Vallbaum maalib tavaliselt Eesti autovedajate saatusest õudseid pilte, kuid tema enda transpordifirma teenis 150 000 eurot kasumit.

Lajos AS veab kaupa peamiselt Eesti siseturul. Enim tuleb raha tsemendi, puistematerjalide ja vanametalli vedamise pealt, samuti laaduritööde tegemisest. Kui 2017. aastal oli firma käive veidi üle 7 miljoni ja kahjum 30 000 eurot, siis aasta hiljem saadi nina vee peale ja teeniti 150 000 eurot puhaskasumit, selgub majandusaasta aruandest.

Praegu Viru-Nigula vallavanemana töötava Vallbaumi dramaatilistest sõnavõttudest jääb tihtipeale mulje, et maanteevedu sureb Eestis kohe-kohe välja. «Transpordi- ja veoettevõtted tõmbavad oma teenuseid kokku, nõrgemad ja väiksemad lähevad pankrotti, inimesed kaotavad oma töökohad,» on ta öelnud.

Peamiselt kritiseerib Vallbaum Eesti valitsust, kes suretab tema arvates meie autovedajate konkurentsivõimet. Ta on seisnud vastu liiga kõrgetele kütuseaktsiisidele, mis viib meie transpordifirmad Lätti ja Leetu tankima. Samuti on ta kritiseerinud hiljuti jõustunud teekasutustasu, mis Eesti firmadele täiendava maksukoormise peale paneb. «See tähendab, et oleme jõudnud tupikusse, kus Eesti vedajad ei suuda enam lätlaste, leedukate ja poolakatega rinda pista,» ütles ta.

Virumaa Teataja, kes valis Vallbaumi Lääne-Virumaa üheks mõjukaimaks inimeseks, kirjeldas teda nii: Vallbaum on ettevõtja, autotranspordifirma AS Lajos omanik, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni president, Viru-Nigula vallavanem ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu esimees. Vallbaum on olnud ka Lääne-Viru maavanem ja riigikogu liige.

Viru-Nigula vallavanemana on ta silma paistnud väga julgete ettepanekutega. 2018. aastal käis ta välja idee rajada Tartu lähedale Emajõe äärde planeeritud tselluloositehas hoopis Viru-Nigula valda. Läinud aastal suutis Vallbaum veenda majandusministeeriumit reisirongiliikluse avamise vajalikkuses Rakvere ja Kunda vahel. Ta tegi ettepaneku, et riigile kuuluv Eesti Raudtee ostaks Kunda Transilt ligi 20 kilomeetri pikkuse Kunda–Rakvere raudteelõigu. Samuti pakkus ta Eestisse tuumajaama kavandavale ettevõttele Fermi Energia krunti Kunda linna servas.