Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Tänavad vallutanud elektritõuksid kihutasid seadusest mitu sammu ette

Copy
Pildil  elektritõukeratas.
Pildil elektritõukeratas. Foto: Tairo Lutter

Läinud aastal Eestis kanda kinnitanud elektritõukerataste renditeenus ületas populaarsuselt teenusepakkujate esialgsed ootused. Renditõukside lisandumine linnapilti pole aga läinud üdini sujuvalt ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on seetõttu töötamas eelnõude kallal, mis reguleeriksid konkreetsemalt elektritõukerataste rendi- ja ka eraviisilist kasutamist.

Esimene elektritõukerataste renditeenuse hooaeg lõppes koos sügisega ning nüüdseks on möödunud piisav aeg, et selle teenuse osutamisega seotud ettevõtted ja teenust lubanud linnavalitsused said debüüthooajale kokkuvõtliku hinnangu anda.

Elektritõukerataste rentimisega tegelesid Eestis läinud aastal kaks ettevõtet: Bolt ja Citybee. «Kui hooaeg lõppes, siis me saime hooajale tagasi vaadata, millised olid nende kogemused ja millised meie omad,» sõnas Bolti elektritõukerataste suunajuht Thomas Tammus, kes kinnitas, et otsest koostööd ettevõtted omavahel siiski ei tee. Suures plaanis saab aga öelda, et nende kogemused ja lahendamist nõudvad probleemid on sarnased.

Ootused said purustatud

Mõlema ettevõtte esindajad kinnitasid, et teenuse menukus Eestis ületas seatud ootusi, eriti kuna teenus tuli turule põhimõtteliselt üleöö. Citybee Eesti juht Britta-Liisa Ait sõnas, et elektriliste tõukerataste aktiivne kasutamine tõestas, et taolised mikroliikuvuse teenused on tarbijate jaoks olulised.  Bolti elektritõukerataste suunajuht Thomas Tammus kinnitas seda ja lisas, et tegemist on lahendusega, mis aitab sobivate ilmaolude korral hõlpsasti läbida paarikilomeetriseid vahemaid. Bolti pressiesindaja Jaan Lašmanov tõi  välja, et neljandik Bolti autosõite on alla 3 km pikkused ning neid võiks sama hästi suvisel ajal läbida ka elektrilise tõukerattaga. Eestis kasutusel olnud mudelitega sai ühe laadimisega sõita kuni 25 kilomeetrit, sellest pikema maa läbimine oli aku vastupidamisvõimest tingituna ebatõenäoline.

Kuuekuulise kasutusperioodi jooksul tehti Citybee tõukeratastega kogu Baltikumis ligikaudu pool miljonit sõitu. Eestis renditi nende tõukerattaid keskmiselt 23 minutiks ja enamasti sõideti ühe kasutuskorra ajal maha 2–4 kilomeetrit. Bolti tõukeratastega sõideti Tallinnas hooaja vältel umbkaudu 1,5 miljonit kilomeetrit (ehk suurusjärgus kaks korda Kuule ja tagasi) ning teenuse kõige innukam kasutaja tegi kokku 202 sõitu, läbides nende käigus 87 kilomeetrit. Bolti tõukerattaid kasutati lisaks Baltikumile ka Madridis ning kuni augustini Pariisis. 

Bolti elektriline tõukeratas. Fotol: reporter Kerttu Kirjanen.
Bolti elektriline tõukeratas. Fotol: reporter Kerttu Kirjanen. Foto: Remo Tõnismäe

Valupunktideks logistika ja teede olukord

Ait kirjeldas, et Citybee vaatenurgast oli teenuse osutamisel raskeimaks selle logistiline pool. Kuna linnaruumis laadimisjaamad puudusid, siis pidid Citybee töötajad igal õhtul tühjaks saanud rattaid mööda linna üles korjama ja laadima viima, mis võttis omajagu aega. Seetõttu oli ka nende tõukerataste põhiliseks kasutuspiirkonnaks kesklinn. Bolti esindaja Tammus kinnitas samuti, et logistiliselt sai teenuse osutamine neile raskeks ülesandeks, ent logistika tuleb lihtsalt paremini läbi mõelda ja siis ei ole ta ka probleemiks. 

Tammus märkis suuremate probleemidena hoopis Eesti kergliiklusteede seisukorra ja uudse teenusega kaasaskäivad nn sünnivalud. Viimaste suhtes täpsustas ta, et teenuse algusaegadel juhtus tihti, et keegi sõitis tõukerattaga oma majja, aeda või kontorisse ja jättis selle sinna ka kasutusjärgselt. Selline käitumine on loomulikult vale, kuna tegemist on ühiskasutatava varaga, millele peab olema ligipääs avalikes kohtades. 

Võrreldes Pariisiga oli Tammuse hinnangul Tallinnas ja Pärnus, kus Bolt teenust pakkus (Citybee ainult Tallinnas), kõik väga positiivne. Pariisis varastati ja lõhuti Bolti tõukerattaid tema hinnangul ikka meeletult, samas kui Eestis esinesid ainult üksikud juhtumid, mille antikangelased said ka vastutusele võetud ja trahvitud.

Pariisis koheldi tõukse karmimalt, kui meil.
Pariisis koheldi tõukse karmimalt, kui meil. Foto: Christian Hartmann / Reuters / Scanpix

Peamine korrektuur: parema mudeli kasutuselevõtt

Nii Citybee kui ka Bolt kinnitasid, et esimesel aastal saadi õppetund, millest tulenevalt soovitakse järgmisel hooajal kasutusele võtta suuremate ratastega mudel. Eriti Tallinna teed oma kõrgete äärekividega tingivat selle vajaduse.

Samuti soovivad mõlemad ettevõtted laiendada tõukerataste kasutustsoone ja vähemalt Bolt on pidanud läbirääkimisi ka väiksemate Eesti linnadega nagu Viljandi ja Rakvere.

Õnnetuste peamine põhjus on kergliiklejatega mittearvestamine

Tammus sõnas, et mida populaarsemaks mõni liikumisvahend saab, seda suuremaks tõuseb ka õnnetuse oht. Peamiseks elektritõukeratastega seonduvaks ohuks tõi ta kergliiklejate mittemärkamise.

«Probleemiks on see, et inimesed ei märka kergliiklejat. Need suured «märka ratturit» kampaaniad peaksid olema veelgi laiaulatuslikumad ja rõhutama ka teisuguste kergliiklusvahenditega liiklejaid,» sõnas Tammus, tuues ka mõned konkreetsed näited. «Põhilised juhtumid polnud mitte nii väga tõukeratastest tingitud, vaid kergliiklejatega üldiselt seotud, eriti magalarajoonides. Näiteks saab tuua sellise olukorra, kus kergliikleja sõitis tõukerattaga kergliiklusteel ja selle teega ristuvast parklast sõitis välja autojuht, kes ei märganud kergliiklejat. Üks teine juhtum oli selline, kus kergliiklusteel sõitvat tõukeratturit ei märganud parempööret tegev autojuht.»

Tammuse hinnanguga nõustus ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter, kes kinnitas, et suures pildis harjuti elektritõukeratastega kiiresti ning liigeldi mõistlikult, enim õnnetusi tekkis aga sellest, et autojuhid ei märganud tõukerattureid. «Eeldatavalt on algaval hooajal linnapildis neid veelgi enam, mistõttu peavad kõik liiklejad uue liiklusvahendi osalemisega liikluses rohkem arvestama,» manitses Tatter.

Citybee elektritõuksid.
Citybee elektritõuksid. Foto: Ieva Leiniša / LETA / Scanpix

Tõukeratta kasutajatele pani Bolti esindaja Tammus südamele, et kui inimesed on ees ja tee läheb kitsaks, tuleb hoog kindlasti maha võtta ja vajadusel ka rattalt maha tulla, ehk läheneda kergliiklemisele talupojamõistusega. Ait Citybeest lisas, et nemad soovitavad  kõigil kiivrit kasutada, mis läinud hooajal veel kohustuslik polnud. Ka kinnitas ta, et nende tõukeratastega juhtus esimesel hooajal vaid paar kergemat kukkumist.

Kui keegi kasutab tõukeratast aga valesti – näiteks sõidab ohtlikult, purjus peaga, või lõhub seda – tuleks kindlasti sellest esmalt teavitada politseid, kes saab selle inimese kohe vastutusele võtta. Kui kasutaja suudetakse tuvastada, blokeeritakse tema konto.

«Selliseid juhtumeid oli ka, et valesti parkinud, vara oma majja viinud või ohtlikke olukordi tekitanud klientide kontod me mingiks ajaks külmutasime. Muidugi me räägime inimesega enne otsuse tegemist läbi, et mis toimus ja mis põhjusel miski juhtus,» lisas Tammus veel näiteid, mille eest Bolt inimesi karistas. 

Oodata on teenuse karmimat reguleerimist 

Kuna lisandumas on uusi linnu, eeldatavasti mugavamaid rattaid ja laiemaid kasutustsoone, siis on tuleval hooajal oodata ka renditõukerataste populaarsuse jätkuvat kasvu. «Kas just kõvasti, aga tõukeratas on selline viimase miili lahendus, millega on kindlasti mõeldav asendada lühikesi autosõite,» sõnas Tammus. Tõukerataste kasvav populaarsus pole aga märkamatuks jäänud ka ohutuse tagajatele ning nii Bolt kui ka majandus- ja kommunikatsiooniminsteeriumi (MKM) esindaja Taavi Audo kinnitasid, et järgmist kasutushooaega silmas pidades on väljatöötamisel uued määrused, mis aitaksid paremini reguleerida tõukerataste kasutamist. «Kavatseme selle aasta jooksul elektritõukerataste kasutamisega seonduva seaduses ära täpsustada, vastava eelnõu plaanime menetlusse esitada ilmselt juba veebruaris ja siis saab avada ka eelnõu täpsemat käsitlust,» täpsustas  Ain Tatter.

Selle järele näeb erilist vajadust näiteks Tallinna linn. Abilinnapea Andrei Novikov sõnas, et kuigi teenusepakkujate koostöövalmidust ja kokkulepetest kinnipidamist hinnatakse, siis on linnal endiselt mured, mida saab lahendada üksnes riikliku seadusregulatsiooniga, mis eeskätt puudutab turvalisust ja kasutusreeglistikku. Seaduseregulatsiooni ootab Tallinna linn pikisilmi uue kasutushooaja alguseks, kuna Novikovi sõnul opereerivad kiirelt areneva tehnoloogiaga äriettevõtted õiguskeskkonnas, mis pole muutunud oludele järele jõudnud.

 «Viimane hooaeg oli meeletu õpikoht nii meile kui ka Tallinna ja Pärnu linnale ning järgmiseks hooajaks on, mida parandada,» sõnas Tammus ettevaatavalt. Novikov lisas, et ka teenuse kasutajad peavad tagama teenuse ohutuse, kuna tõukerataste hooletu kasutamise suhtes on rendiettevõtetel keeruline midagi teha. Väga võimalik on, et elektritõukerataste kasutamisega koos peab hakkama tulevikus turvavarustust ehk vähemalt kiivrit kasutama, kuna MKM kommenteeris, et teenusepakkujatelt oodatakse eelkõige tähelepanu pööramist ohutu liiklemise põhimõtetele ja turvavarustuse kasutamisele.

Pärnu linn ootab rohkem rattaid

Kui Tallinna linnavalitsuse esindaja Andrei Novikov, kes küll kiitis rendifirmasid professionaalsuse eest, ootas pigem tõukerataste paremat regulatsiooni, siis Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar rõhutas, et tõukerataste renditeenus oli ja on ka tulevikus turistide ja linnaelanike jaoks oluline lisaväärtus, millele oli nõudlust isegi rohkem, kui läinud hooajal pakkuda suudeti. 

Arenemisruumi teenuses nägi aga temagi, sõnades et uuel hooajal ootab Pärnu linn Boltilt tugevamaid mudeleid, laenutamisinfo kuvamist lisaks internetile ka laenutuspaikades ning piirkonniti kiirusepiirangute seadmist. Siiski ootab Pärnu tuleval hooajal suuremat rataste arvu ja laienema pidi ka kasutatav piirkond. Teenust osutab Pärnus hetkeseisust lähtuvalt järgmisel aastal ainult Bolt, kuna teised ettevõtted pole Roosaare sõnul linnaga ühendust võtnud. 

Tagasi üles