Vilepuhuja kritiseerimine võib muutuda pea võimatuks

Albert Linntam Foto: Sorainen

Soraineni kohtuvaidluste lahendamise ja ennetamise valdkonna advokaat Albert Linntam rääkis, et uue direktiiviga lähevad vilepuhujad karmi kaitse alla. Direktiivi kohaselt on näiteks keelatud vilepuhuja töö tulemuslikkust negatiivselt hinnata või talle ebasoodsat soovituskirja kirjutada.

Euroopa Liidu vilepuhujate direktiiv, mille peab riigikogu üle võtma järgmise aasta detsembris, seab Linntami sõnul ettevõtjatele hulgaliselt kohustusi ega välista võlts-vilepuhujate probleemi. 

Ta ütles, et direktiivi kohaselt peavad kõik üle 50 töötajaga juriidilised isikud looma kanalid ja õiguslikud võimalused vilepuhumiseks. Selliseid ettevõtteid on Eestis ligi 1500 ja ühe variandina pakutakse välja anonüümseid vihjetelefone. «Kohustusest ei pääse ka väiksemad ettevõtted, kes peavad läbi viima riskihindamise, millest selgub, mis siseprotseduurid nad looma peavad,» rääkis Linntam.

Rikkumised, mille kohta saab teavitusi teha, on erinevad. Näiteks võib puhuda vilet ebapiisavate IT-lahenduste kohta, mis seavad ohtu süsteemide turvalisuse, aga ka tarbijakaitse reeglite ning tööohutuse rikkumiste kohta.

Vilepuhuja kaitse saamiseks peab Linntami sõnul olema vihje rikkumise kohta reaalne ja teavituse peab tegema asutusse või pädevasse õiguskaitseorganisse. Seega infoga meediasse tõttajad kaitset ei saa. 

Mida kaitse endast kujutab? «Vilepuhuja vallandamine pole tänagi lihtne, aga uued reeglid annavad sellele uue dimensiooni. Direktiivi kohaselt on näiteks keelatud vilepuhuja edutamise takistamine, tema töö tulemuslikkusele negatiivse hinnangu andmine, ebasoodsa soovituskirja kirjutamine, sotsiaalmeedias isiku maine kahjustamine ja lisaks ei tohi vilepuhujat saata psühhiaatri juurde või ravile,» kirjeldas Linntam.

Direktiiv tuleb riigikogul üle võtta alles järgmise aasta detsembris, ent juba praegu näeb Linntam mitut probleemi: direktiivi järgi saavad vilepuhuja kaitsega töötajad absoluutse kaitse. «Isegi kui tegemist on üliväikse rikkumisega, mille kohta vilepuhuja teavituse tegi, siis sa ei saa talle anda enam kriitilist tagasisidest, sest ta on vilepuhuja,» ütles ta. Seega, kui keegi leiab, et ta töökoht on mingil põhjusel ohus, võib ta väiksema rikkumise eest vilet puhuda ja olla seega kaitse all. «Riigikogu peab väga täpselt läbi arutama, mis peavad olema vilepuhumise reeglid ja läbi kaaluma erinevad stsenaariumid, et ettevõtetel ei tekiks põhjendamatut kahju,» rääkis Linntam.