Lugeja küsib: mida tuleb ehituses silmas pidada seoses kemikaalide määruse muutusega?

Ehitus. Foto: Sander Ilvest

Tööinspektsioonilt päriti, millised ehitusega seotud ja kemikaale puudutavad määrused hiljuti vastu olevat võetud. Küsimusele vastas töökeskkona konsultant Piret Kaljula.

Kaljula selgitas, et hiljuti jõustusid Vabariigi Valitsuse määruse muudatused, millega seoses kantserogeenset ohtu kujutavate tööde loetellu lisati tööd, kus töötaja võib kokku puutuda sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga.

Kuna ehituse valdkond on väga lai ja hõlmab paljusid tegevusi, siis kõik ehitajad ei pruugi kogu oma tööelu jooksul kristallilise ränidioksiidiga kokku puutuda ja neid uus määrus seetõttu ei mõjuta. Küll aga tasuks olla tähelepanelik näiteks tänavakivide paigaldajatel, sest kivide lõikamisel tekib tolmu. Samuti sisaldab kristallilist ränidioksiidi tsement (näiteks betoonitoodete lihvimine) ja ka liivapritsitööd.

Ohu hindamisel tuleks alustada ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsi ülevaatamisest, et kas seal on hinnatud töötajate kokkupuudet kristallilise ränidioksiiditolmuga. Kuigi varasemalt ei liigitunud kõnealune kemikaal kantserogeeniks, oli siiski tegemist töökeskkonna ohuteguriga (tolm), millega kokkupuute võimalikke tervisemõjusid tuli hinnata. Kui kokkupuute võimalus on töökohal olemas, tuleb mõelda sellele, kuidas töötajate tervist kaitsta. Esimene ja möödapääsmatu valik on hingamisteede kaitsevahendite kasutusele võtmine (FFP3 tolmumask, filter täis- või poolmaskis P3).  Muud lahendused nõuavad rohkem aega ja raha. Kui esmane oht on likvideeritud, saab juba edasi mõelda, kuidas tööprotsesse ohutumaks muuta.

Äärmiselt oluline on ka töötajate juhendamine ja väljaõpe, et nad teaksid, miks tuleb ebamugavas, kohati 30-kraadises kuumas töötades maski kanda. Kui töötaja ei tea, miks ta peab kaitsevahendit kandma või tööandja ütleb, et kanda tuleb sellepärast, et nüüd nõutakse, on suur tõenäosus, et esimesel võimalusel töötatakse ilma maskita. Töötaja loobub kergekäeliselt maski kandmisest paraku ka seetõttu, et kahjulik tagajärg ei ilmne koheselt. Vaadates pöörlevat saeketast saame aru, et see võib kätte lõigata, kuid hoopis raskem on ette kujutada, et  tolmu sissehingamisel võib mõnekümne aasta pärast vähkkasvaja tekkida. Töötaja peab teadma, mis ohud teda töökohal varitseda võivad ja mida teha, et tervis hoitud oleks.

Tähelepanu tuleb pöörata ka tervisekontrolli korraldamisele.  Tervisekontrolli saadetavate töötajate nimekirjas tuleb ohutegurina ära märkida kokkupuude sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga.