Jõks nimetamiskomitee politiseerimisest: paanikaks pole põhjust

Allar Jõks. Foto: Eero Vabamägi

Advokaadibüroo Sorainen partner ja riigisuhete valdkonna juht Allar Jõks rääkis meediahommikul, et uue nimetamiskomitee puhul tuleks küll vaadata, kes riigifirmade nõukogudesse valitakse, ent paanikaks pole põhjust.

2004. aastal juhtis Jõks õiguskantslerina tähelepanu, et riigifirmade nõukogudes ei tohiks olla riigikogu liikmeid, sest sellega kaasneb huvide konflikt seadusandluse ja järelevalve vahel. 2008. aastal tegi Jõks ettepaneku ka seadust muuta, kuid seda ei tehtud ning alles 2016. aasta valitsuse vahetusega arvati lõpuks riigikogu liikmed nõukogudest välja.

Jõks osales ka Erkki Raasukese juhtimisel algatatud osaluspoliitika valge raamatu töörühmas, kus tekkis nimetamiskomitee loomise alus. «Ma ei jaga seda kriitikat, et nimetamiskomiteesse on lisatud kaks erakonna liiget,» ütles Jõks, tuginedes riigivara seadusele, kus on toodud nimetamiskomiteede liikmete valimise nõuded.

«Seaduses ei ole öeldud, et nimetamiskomitee liige ei tohi kuuluda erakonda,» ütles Jõks. Ta selgitas, et toodud on teised nõuded, näiteks pikaajaline juhikogemus ja laitmatu ärialane maine. «Kui kellelgi on hea eri- ja ärialane maine ja ta kuulub erakonda, siis miks ei võiks ta olla nimetamiskomitee liige?» küsis Jõks.

Ta lisas, et nimetamiskomitee roll on ületähtsustatud. «Nimetamiskomitee ei nimeta riigifirmade nõukogudesse liikmeid ise, vaid teeb vastavale ministrile ettepaneku. Ettepanek ei ole siduv ehk minister saab teatud tingimustel ettepanekust keelduda, aga ta ei saa nimetada nõukogusse isikut, keda ta ise sinna soovib,» põhjendas Jõks. 

Jõks rääkis, et nimetamiskomitee, kuhu kuuluvad nii era- kui ka avaliku sektori esindajad, tagab heade ja tasakaalustatud otsuste tegemise. «Valvel tuleks olla ja vaadata, millised need nõukogu liikmete nimetamised saavad olema, aga paanikaks pole põhjust,» ütles ta. Jõks tõi näite: ERRi seaduse kohaselt koosneb ERRi nõukogu kõigist riigikogu fraktsioonide esindajaist ja kellelgi ei tule pähe seetõttu väita, et rahvusringhääling on politiseeritud.