/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
/nginx/o/2020/01/02/12846515t1h055b.jpg)
Riigipoolne lisatoetus üksi elavatele pensionäridele on paljudele hädavajalik, ent ometi ei pruugi abivajajani jõuda.
Pensionilisa jääb korrastamata andmete tõttu saamata
Riik maksab ka sel aastal 115 euro suuruse toetuse pensionäridele, kes elavad üksi ja kelle pensionitoetus on igakuiselt väiksem kui 582 eurot. Toetus makstakse pensionäridele oktoobris eeldusel, et aprillist alates on pensionär elanud rahvastikuregistri andmetel üksi.
Paljud pensionärid, kellele rahast suur abi oleks, jäävad sellest ilma. Elamispind on kellegi teise nimel või koos pensionäriga on elukohta sisse kirjutatud keegi, kes seal ammu ehk käinudki pole.
«Suguvõsa, suguvõsa... Igaüks elab oma koopas. Nagu on tänapäeval! Ei suhtle enam, jah. Ainult üks õepoeg on jäänud siis, kes, jah, tunneb ikka minu vastu huvi ja helistab,» tõdes pensionär Asta Vendelin «Aktuaalsele kaamerale».
Põhja-Tallinna linnaosa jagas täna vabatahtlike abil pensionäridele abipakke. Pakkides olid olmetarbed, mida inimene igapäevaselt ei pea ostma: näiteks nõudepesušvammid ja pesupulber. Ligi 1400 pakki jõudsid abivajajani. Paljude pensionäride olukorrast ei ole linn teadlik ja abipakkide jagamine aitab paremini puudustes inimesi tuvastada.
«Inimesed ei ole aru saanud veel päriselt, et see, et sa registreerid oma õige elukoha seal, kus sa elad, ei ole mitte ainult bürokraatia. See on see, et kohalik linnaosavalitsus on teadlik, ta saab arvestada. Riigi poolt on teatud toetused nendele inimestele, kes on meil registreerinud,» põhjendas registreerimise vajadust Põhja-Tallinna linnaosa vanem Peeter Järvelaid.