Prokuratuur kahtlustab Danske Eesti töötajaid oluliselt suuremas rahapesus

Danske Banki sildi eemaldamine pangahoonelt. Foto: Mihkel Maripuu

Danske Banki rahapesu-uurimisega on eelkuritegude arv kerkinud enam kui kümneni ning nende kogumaht on üle 2 miljardi dollari, kinnitas riigiprokuratuuri pressiesindaja Kairi Küngas.

«Kriminaalasja valguses tehakse eelkuritegude tuvastamiseks pidevat koostööd välisriikidega, sealhulgas Ameerika Ühendriikidega. Koostöö sisu me täpsemalt avaldada ei saa,» lisas Küngas.

Varem oli teada, et Danske panga väidetava rahapesuga seoses kinni peetud 11 inimest olid peamiselt kliendihaldurid, kõiki neid kahtlustatakse rahapesus, musta raha oli kokku 300 miljonit eurot. Seda, kas kahtlusaluste ring on suurenenud, prokuratuur ei täpsustanud.

Seni oli teada, et prokuratuur on uurinud kahte peamist rahapesuahelat – üks neist on seotud Gruusia ning teine Aserbaidžaani juhtumiga.

Nii Gruusias kui ka Aserbaidžaanis menetlevad kohalikud võimud juhtumeid iseseisvalt ning Eesti riigiprokuratuur saab kontrollida nende seotust Eesti episoodidega.

Aserbaidžaanis on eelkuritegu seotud maksudega, Gruusias on selleks kelmus. Rohkemat ei saa prokuratuur avaldada, kuna rahvusvaheline koostöö on rangelt konfidentsiaalne ja tuleb arvestada ka teise riigi huvidega.

Rahapesukahtlustuse on saanud Danske Eesti endine välis- ja privaatpanganduse divisjoni juht Juri Kidjajev, panga suhtehaldurina töötanud Erik Lidmets ning töötajad Jevgeni Agnevštšikov, Marko Teder, Mihhail Murnikov, Anna Kurilenko, Natalja Komarova, Olga Tšetverikova, Oksana Lindmets, Anna Kollo ja Elena Kornett.

Altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises on saanud kahtlustuse Anatoli Ivanov.