/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2020/01/10/12863997t1h25e8.jpg)
Ettevõtete võlakoormus suurenes möödunud aasta kolmandas kvartalis 6 protsenti ja ulatus 20 miljardi euroni. Kasvule andis tõenäoliselt hoogu põhivarainvesteeringute suurendamine, märkis Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.
Graafik ⟩ Ettevõtete võlakoorem suurenes 20 miljardi euroni
Peamiselt laenavad Eesti ettevõtted endiselt Eestis tegutsevatest pankadest, kuid mullu suurenes ka teiste laenuallikate roll. Majapidamiste võla kiire kasvu taga oli endiselt soodne tööturg ja sellest tulenev tugev laenunõudlus.
Kasvule andis tõenäoliselt hoogu põhivarainvesteeringute suurendamine. Investeeringute rahastamiseks kasutasid ettevõtted laenamise kõrval varasemast rohkem omavahendeid. Sellele viitab muuhulgas tõsiasi, et ettevõtete hoiuste kasv on mõnevõrra aeglustunud.
Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenukohustused moodustasid kolmanda kvartali lõpus 48 protsenti kõigist Eesti ettevõtete võlakohustustest.
Seega olid pangad ettevõtete jaoks endiselt kõige olulisem võlakapitali allikas. Märkimisväärne on aga, et siinsetest pankadest võetud laenude kasv 2019. aastal aeglustus. Arvestades, et investeeringute kasvu tõttu oli laenunõudlus samal ajal tugev ja teistest laenuallikatest laenati varasemast rohkem, võib see muu hulgas viidata, et pangalaenude tingimused on karmistunud.
Välismaalt laenamine, mis on viimastel aastatel tasapisi vähenenud, 2019. aastal seevastu suurenes ja moodustas kõikidest laenuallikatest 33 protsenti. Samuti kasvas varasemast kiiremini pangandusvälisest finantssektorist ja teistelt reaalsektori ettevõtetelt laenamine.
Edaspidi ettevõtete võla kasv pisut aeglustub – Eesti Panga detsembriprognoosi järgi 5 protsendi lähedale. Aeglustumise põhjus peitub eelkõige ettevõtete investeeringute ja laenunõudluse kahanevas kasvus.
Pakkumise poolel rahastamisvõimalused palju ei muutu ja ka ettevaates laenavad Eesti ettevõtted peamiselt Eestis tegutsevatest pankadest. Suuremad ja välisomanduses ettevõtted saavad tulevikuski välismaalt laenata, mis tähendab, et neil on siinsetest pankadest laenamisele alternatiiv. Paljud ettevõtted on kogunud tublisti omavahendeid ning seega on nende võime omavahenditest investeeringuid rahastada hea ja vajadus lisalaenu võtta väike.
Majapidamiste võla kasv oli 2019. aastal kiire ja kokku oli majapidamistel võlgu kolmanda kvartali seisuga 10,5 miljardit eurot. Tõenäoliselt jäi kasvutipp siiski aasta esimesse poolde.
Laenunõudlus on tugev, kuna tööturu olukord on endiselt töötaja jaoks väga soodne. Tänu sellele on ka palgakasv hea ja kindlustunne suur. Aktiivse eluasemeturu ja eluasemeinvesteeringute kasvu toel püsis ka eluasemelaenu jäägi aastakasv hoogne, 7 protsendi juures.
Tarbimislaenude puhul võis 2019. aastal märgata, et varasem väga kiire kasv aeglustus. Sellega seonduvalt jäi muude krediidiandjate väljastatud laenude kasv pangalaenude ja -liisingute kasvule alla. Kokku oli majapidamiste võlg kolmanda kvartali lõpuks 7 protsenti suurem kui aasta varem. Ettevaates aeglustub majapidamiste võla kasv vaid pisut, sest kuigi majanduskasv aeglustub, püsib tööturu olukord töötaja jaoks siiski suhteliselt hea.