Valitsuse vastuoluline otsus lõi riigifirmade suud lukku

Rahandusminister Martin Helme määras nimetamiskomiteesse erakonnakaaslase. Foto: Sander Ilvest

Valitsuse otsus mehitada uus riigile kuuluvate äriühingute nõukogude nimetamiskomitee poliitikutega teeb ettevõtete juhid valvsaks ning enamik ei soovi seda kommenteerida. 

Nii jätsid Postimehele teema kommenteerimata nii Eesti Energia kui ka Omniva. Seevastu Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu kiitis seni kehtinud süsteemi, kuid jäi tulevase teemal samuti vaoshoituks.

«Meie äriühingu seisukohast oli väga hea eelmine nimetamiskomitee, kuhu kuulusid ärikogemusega apoliitilised liikmed. Nimetamiskomitee juhi Erkki Raasukesega oli meil väga hea koostöö, mille tulemusena valiti väga konstruktiivne ja toetav nõukogu, kus olid tasakaalustatud ettevõtte äriliste huvide toetamine ja omaniku ootusele vastamine. Loodame, et uue nimetamiskomiteega jäävad need põhimõtted samaks ning säilib ja jätkub hea koostöö,» ütles Toomsalu Postimehele.

Senised reeglid pöörati tagasi

Kogu nimetamiskomitee süsteemi loomise mõte on selles, et hoida ettevõtete nõukogud ning loogiliselt ka vastavad nimetamiskomiteed eemal poliitilistest tõmbetuultest. Seda põhimõtet on Jüri Ratase valitsuse otsused faktiliselt rikkunud. Neljapäeval nimetati komiteesse EKRE juhtliige, ettevõtja Argo Luude ning Isamaa üks suuremaid rahastajaid, aktiivne partei liige Reet Roos.

Olukord on seda kummalisem, et just Ratas pani väidetavalt mullu kevadel käe ette Luude saamisele ministriks. Põhjuseks Luude varasemad teod ehk laitmatu maine puudumine, mida ometi oodatakse ka nimetamiskomitee liikmetelt. Nimelt, ministrikohtade jagamisel eelmisel kevadel tundus pealtnäha loogiline, et keskkonnaministri kandidaadiks esitatakse EKRE üks juhtliikmeid, ettevõtja Argo Luude, kes on pikalt tegutsenud keskkonnateemadega. Tema asemel sai aga keskkonnaministriks toona vähetuntud Rene Kokk.

Mis on nimetamiskomitee? 

Nimetamiskomitee koosneb kuuest liikmest, kellest kaks on ametikohapõhised ehk kantslerid ning neli nimetab valitsus kolmeks aastaks. Uude koosseisu kuuluvad Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul Toomas Tamsar, rahandusministri ettepanekul Argo Luude, majandus- ja taristuministri ettepanekul Kaido Padar, justiitsministri ettepanekul Reet Roos, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Komitee ülesandeks on teha äriühingu üldkoosolekule ehk vastavat äriühingut valitsevale ministrile ettepanekuid nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks, samuti nõukogu liikmete arvu ja neile makstava tasu kohta. Riigi osalusega äriühingute nõukogudes on kokku ligikaudu 120 nõukogu liiget.

Eelmisse nimetamiskomiteesse kuulusid Erkki Raasuke, Gunnar Okk, Sven Pertens ning David James O'Brock-Kaljuvee.

Luude on ühe Eesti suurima jäätmekäitlusfirma Eesti Keskkonnateenused omanik. 2012. aasta veebruaris mõisteti Luude kokkuleppemenetluses süüdi konkurentsi kahjustavas kokkuleppes, mis puudutas Tartu tänavapuhastusteenuste riigihanget. Luudet karistati rahalise karistusega 200 päevamäära suuruses summas ehk 17 040 euroga ning tema toona juhitud ettevõte ASi Veolia Keskkonnateenused pidi karistuseks maksma 100 000 eurot.

Taasliitmine valitsusega

Rahandusminister Martin Helme selgitas raadiosaates «Räägime asjast», et side valitsuse ja riigifirmade juhtide vahel oli muutunud oluliselt hõredamaks. «Võis vabalt juhtuda ja juhtuski – mitte praeguse, aga eelmise valitsuse ajal – kus ettevõtte juhtkond ütles, et meid absoluutselt ei huvita, mida te arvate. Meil on siin nõukogu ja see on nimetamiskomitee poolt nimetatud. Rääkige nendega, kui muuta midagi tahate, muidu ei liiguta me lillegi,» põhjendas Helme oma otsust määrata nimetamiskomiteesse EKRE liige Argo Luude.

«Omaniku võimalus ettevõtteid juhtida muutus üsna teoreetiliseks. Kuna nimetamiskomitee ametiaeg kestab kolm aastat ja samasid liikmeid uuesti ei saa nimetada, siis nimetaski valitsus uued inimesed, kellest osad on ka valitsuserakondade liikmed, üks selline liige on Argo Luude. Läks lahti õudne seakisa meedias, et me politiseerime riigiasutusi.» Helme sõnul pole ta filosoofiliselt nõus sellega, et «valitsusel pole sõnaõigust talle kuuluvates ettevõtetes».

Rahandusministri sõnul ei saa ühiskondlikust elust diskvalifitseerida inimest, kes on oma maailmavaate erakondliku kuuluvuse kaudu avalikustanud. «Vastupidi, minu meelest on palju halvem see, kui meil on «parteitud bolševikud» ehk kirglikult ühte või teist maailmavaadet edendavad inimesed, kes teesklevad, et on erapooletud,» ütles ta.