Mida palgaläbirääkimistel meeles pidada

Palgaläbirääkimised, lepingu allkirjastamine. Pilt on illustratiivne. Foto: Pexels / Oleg Magni

Eesti töötajate töökoormus on töökäte puuduse või tööandjate kuluefektiivsuse kaalutluste tulemusel kasvanud. CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt rääkis sel puhul, kuidas astuda palgaläbirääkimistesse siis, kui tööandja enda poolt initsiatiivi ei näita.

43% tööandjatest tuli 2020. aastasse plaaniga tõsta vähemalt osa töötajate põhipalku, näitasid tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri ühise tööandjate uuringu tulemused. Lisaks ei olnud pisut rohkem kui iga viies tööandja (22%) veel palkade tõstmise osas otsust langetanud. Seega on paljudel töötajatel olemas head võimalused 2020. aastal palka juurde saada.

CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt rääkis aga, kuidas tugevamal positsioonil on palgaläbirääkimistes endiselt tööandjad, seda peamiselt töötajate puuduliku teadlikkuse tõttu seoses oma võimalustega. «Töötajale muudab olukorra ebamugavaks see, et tal puudub info, kas tööandja on võimeline ja huvitatud tema palka tõstma või mitte. Lisaks puudub paljudel töötajatel teadmine, missugust palka tema ametikohal Eestis teistes ettevõtetes makstakse. Just puuduliku info tõttu nihkub läbirääkimiste kaalukauss enamasti ikkagi tööandja poolele,» selgitas Auväärt.

«Palgaläbirääkimised muutuvad lihtsamaks, kui töötaja tunnetab, et tema teadmiste ja oskuste järele on tööturul suur nõudlus ning talle edastatakse pidevalt kandideerimiskutseid. Suuremad võimalused palgatõusuks ongi spetsialistidel ja oskustöölistel, keda kutsutakse teistest enam erinevatele ametikohtadele kandideerima. Teisalt töötavad paljud eestimaalased ka muudes ametirühmades ning palgatõusu loodavad nemadki,» lisas Auväärt.

Et palgatõusu läbirääkimistes edukam olla, tõi CV Keskus välja kuus soovitust, kuidas palgaläbirääkimisteks valmistuda.

• Tee endale selgeks, missugust palka sinu ametikohal Eestis makstakse. Töövõtja seisukohast on oluline koguda enne läbirääkimisi nii palju informatsiooni kui vähegi võimalik ja seeläbi tasakaalustada läbirääkimised.
   
• Ajasta oma läbirääkimisi. Suurepärane võimalus palka juurde küsida on loomulikult tööd vahetades, eriti kui sulle on edastatud tööpakkumine. Tööandjad üldjuhul eeldavad, et töövõtja ei aktsepteeri esimest palgapakkumist ja astub läbirääkimistesse. Samas ei pea palgatõusu nimel alati tööd vahetama ja palka saab juurde küsida ka olemasolevalt tööandjalt. Ka siin on ajastamisel ülioluline roll. Hea on palka juurde küsida siis, kui ettevõttel läheb hästi. Vastupidiselt ei ole loomulikult mõistlik alustada läbirääkimisi siis, kui ettevõte on sattunud raskustesse või ei suuda oma eesmärke täita.
   
• Palgatõus peab olema põhjendatud. Kui küsid palka juurde, peab olema see ka põhjendatud ja uus autoliising ei ole piisav argument. Kui soovid teenida kõrgemat töötasu, pead suutma ka põhjendada, miks sa palgatõusu väärid. Selleks võib olla näiteks kasvanud vastutus töökohal, uute tööülesannetega tegelemine või mõni lisaväärtus, mida tööandjale lood. Samuti on alust küsida palgatõusu siis, kui sinu viimase aasta tulemused on olnud üle ootuste head, mis on kaasa aidanud ettevõtte arengule. 
  
  Olukorras, kus oled pidevalt saamas parema palgaga tööpakkumisi tasub aga enne lahkumist kindlasti uurida ka olemasoleva tööandja võimalusi, kuna lojaalsus on miski, mida kõik tööandjad hindavad. 
   
• Intervjuul ole valmis rasketeks küsimusteks. Üldjuhul ei lähe ükski keeruline läbirääkimine nii nagu eeldatakse ja enamasti tekivad ootamatused ning rasked küsimused. Ettevalmistumata tekib sellistes olukordades kaks peamist ohtu: kas valetatakse või lepitakse vähemaga. Oma soovide saavutamiseks peab aga vastama ausalt ja enesekindlalt. Seepärast tasub enne läbirääkimisi mõelda, millised küsimused tekitavad endale ebamugavust ja kuidas neile vastata.  
   
• Ära alusetult ähvarda! Väikesel Eesti tööturul liiguvad jutud keerulistest inimestest väga kiirelt ja sildade põletamisega võid vähendada oma võimalusi hea töökoha leidmisel. Sellest tulenevalt ei tohiks kindlasti välja käia toorest argumenti, et kui palka ei tõsteta, lähen ära. Taoline olukord lõhuks läbirääkimised ja tekitaks vaid pingeid.
   
• Ole avatud võimalusele töökohta vahetada. N-ö vastukaaluks eelnenud argumendile ei tohiks aga karta uusi võimalusi, kuna palgauuringud näitavad, et töövõtjad, kes on viimase aasta jooksul töökohta vahetanud, teenivad 18% rohkem kui üle kümne aasta ühe tööandja juures töötanud inimesed. 
  
  On mõistetav, et palka on mõnevõrra lihtsam juurde küsida uue töökoha otsingutel, kuna palgaläbirääkimised on loomulik osa värbamisprotsessist. Töötajal on seejuures ka kergem keelduda pakkumisest, kui ta tunneb, et väärib enamat. Lisaks võivad uued võimalused paikneda ka samas ettevõttes ja teinekord piisab, kui annad tööandjale aeg-ajalt märku, et oled valmis suuremat vastutust kandma ja tööülesandeid juurde võtma.