Enamus eurooplasi ei ole reisides teadlikud oma õigustest

Türgi. Päikeseloojang. Õhtune taevas. Foto: Elmo Riig

Eestlased on aga võrreldes Euroopa Liidu keskmisega reisijate õigustest palju teadlikumad. Kaebusi ainult esitame vähem.

Euroopa Komisjon avaldas täna Euroopa Liidus reisijate õigusi käsitleva Eurobaromeetri uuringu tulemused. Uuringu kohaselt teab 43% ELi kodanikest, kes on viimase 12 kuu jooksul reisinud lennuki, pikamaarongi, bussi, laeva või parvlaevaga, et ELis on kehtestatud reisijate õigused. Uuring toimus 19. veebruarist kuni 4. märtsini 2019 ja selle käigus küsitleti 27 973 ELi kodanikku.

Eestlased on ELi keskmisega võrreldes reisijate õigustest palju teadlikumad – 61% küsitletutest teadis, et sellised õigused kehtivad. Eestist osales uuringus 1011 inimest. Üldiselt on eestlased enamiku uuringus käsitletud näitajate poolest ELi keskmisest ees, vaid kaebuste esitamise osas ollakse tagasihoidlikumad.

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Adina Valean ütles, et Euroopa Liit on ainus piirkond maailmas, kus kodanikud on reisijate õigustega igakülgselt kaitstud, küll aga pole reisijate teadlikkus oma õigustest nii heal tasemel, kui ta olla võiks. «Meie eeskirjad peavad pakkuma suuremat õiguskindlust nii reisijatele kui ka kogu tööstusharule. Seepärast esitas komisjon ettepaneku ajakohastada lennu- ja rongireisijate õigusi,» sõnas ta. 

Reisijate õigused määratakse kindlaks ELi tasandil, kuid neid kohaldavad transporditeenuste osutajad ning nende täitmist kontrollivad riiklikud täitevasutused. Kuna riikide tavad on erinevad, võib reisijatel olla raske saada selget ülevaadet sellest, mida teha ja kelle poole pöörduda, eriti kuna nad ületavad sageli ELi piire. Seetõttu kasutatakse antud uuringu tulemusi kahes käimasolevas seadusandlikus menetluses, milles käsitletakse rongi- ja lennureisijate õigusi, samuti bussi-, laeva- ja parvlaevareisijate ning puudega või piiratud liikumisvõimega lennureisijate õiguste hindamist.

Uuringu tulemused detailsemalt

32% kõikidest vastajatest (sealhulgas need, kes ei ole viimase 12 kuu jooksul ühegi eespool nimetatud transpordiliigiga reisinud) teavad, et ELis kehtivad reisijate õigused lennu-, rongi-, bussi-, laeva- või parvlaevatranspordi puhul. Kuid ainult 14% on konkreetselt teadlikud lennutranspordi, 8% rongitranspordi, 5% bussitranspordi ja 3% laevatranspordiga seotud õigustest. Vastajad, kes on kasutanud vähemalt ühte neist transpordiliikidest, on reisijate õigustest tõenäolisemalt teadlikud (43% vs. 32%), kuid neid on siiski alla 50%.

Nende reisijate osakaal, kes tundsid, et transpordiettevõtjad olid neid nende õigustest enne reisi hästi teavitanud, on transpordiliikide kaupa erinev: 40% lennureisijatest, 29% laeva- või parvlaevareisijatest, 26% rongireisijatest ja 26% bussireisijatest. Reisi ajal ja pärast reisi saadud teabe puhul on protsendid veelgi madalamad. 

Vastajad, kellel esines tõrkeid lennureisi ajal, esitasid kaebuse suurema tõenäosusega kui need, kes kasutasid muid transpordiliike: kaebuse esitas 37% lennureisijatest, 26% bussireisijatest, 24% rongireisijatest ja 18% laeva- või parvlaevareisijatest. Kõigis reisimisviisides kokku: 26%. Vastanud, kes kogesid reisitõrkeid, kuid ei esitanud ametlikku kaebust (72%), ei teinud seda kõige tõenäolisemalt sel põhjusel, et nad tundsid, et see oli kasutu (45%), sellele järgnes asjaolu, et asjaomast rahasummat peeti liiga väikeseks (25%).

53 protsendile neist, kes kogesid viimase 12 kuu jooksul lennureiside ajal tõrkeid, pakkus lennuettevõtja abi (toit ja joogid, alternatiivne lend, rahaline kompensatsioon, majutus, hüvitus jne), olenemata sellest, kas reisija esitas kaebuse või mitte. Transpordiettevõtjad võtsid heastavaid meetmeid ainult 43% rongireisijate ning 38% bussi-, laeva- või parvlaevareisijate puhul.

55% vastajatest, kes esitasid transpordiettevõtjale kaebuse tõrgete kohta, ütlesid, et nad olid rahul sellega, kuidas nende kaebust menetleti, kuid ainult 37% tõrkeid kogenutest väitis, et nad on rahul sellega, kuidas transpordiettevõtja neid kaebuste esitamise korrast teavitas.

Valdav enamik (81%) neist, kes on mingil hetkel palunud abi puudega või piiratud liikumisvõimega inimesele (st 8% vastanutest) kinnitas, et oli transpordiettevõtja reageeringuga rahul. Vähem (60%) neist väljendas rahulolu, kui kasutati rohkem kui üht transpordiliiki.