/nginx/o/2018/11/21/11590481t1h326d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/01/11/12866193t1hbbba.jpg)
Ajal, mil teiste Euroopa riikide lennureisijate arv kasvab, langes Rootsi reisijate arv aastaga 4 protsenti. Riigisiseste lendajate arv langes lausa 9 protsenti.
Anomaalia: rootslaste lennuhäbi kogub hoogu (13)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi kümmet lennujaama külastas mullu 40 miljonit reisijat ehk 2 miljonit vähem kui aasta varem. Riigisiseste lendajate arv vähenes kokku lausa 9 protsenti. Põhjuseks on riigis kanda kinnitanud lennuhäbi.
Rootsi lennujaamasid opereeriva Swedavia kõneisik Robert Pletzin ütles, et reisijate arvu vähenemise taga on riiklik lennumaks, nõrk Rootsi kroon ja kliimadebatt. Termin «Flygskam» ehk lennuhäbi võeti riigis kasutusele 2017. aastal, kui Rootsi laulja Staffan Lindberg lubas lõpetada lendamise.
Hoogu andis juurde kliimadebati esindusnäoks kujunenud Greta Thunbergi otsus näidata eeskuju, kui ta ületas Atlandi ookeani nullemissiooniga jahil. Nüüdseks on enam kui 22 500 Rootsi elanikku allkirjastanud lubaduse veeta 2020. aasta lennuvabalt. Viimati kukkus lennureisijate arv järsult pärast 11. septembri terrorirünnakuid.
Euroopa lennureisijate arv on aga kasvutrendis – eelmisel aastal lendas Euroopa Liidus kokku 1,1 miljardit reisijat, aasta varem oli reisijate arv ligi 1 miljard.