Uut panka silmapiiril ei terenda

Pangaliidu juhatuse esimees Erki Kilu Foto: Peeter Langovits

Pangaliidu juht Erki Kilu ütles, et hetkel ei ole näha, et mõnel välispangal oleks huvi siseneda meie regiooni. Kuna panga tegemine on üsna kapitalimahukas ettevõtmine, siis ilmselt ei ole juurde tulemas ka kohalikke pankasid.

Kilu rääkis, et rahapesu teemat on nüüd avalikult käsitletud ligi kolm aastat ja seda võib käsitleda veel sama kaua edasi, aga loodetavasti saame sel aastal teemale mingil hetkel ikka suurema joone alla tõmmata. «Lähiajal peaks avalikustatama järelevalve uurimistulemused Swedbanki asjus, mis peaks looma täiendavat selgust,» ütles ta.

«Üleüldise riskiisu vähendamise ja riskantsemate klientide kontode sulgemise tulemusena oleme jõudnud aga olukorda, kus mõnel kõrgema riskiga tegevusalal tegutseval ettevõttel on raskusi pangakonto avamise või lahtihoidmisega. Liigse bürokraatia ja hirmu õhkkonnas oleme liikunud teise äärmusesse, mis ei ole hea,» lisas Kilu.

Suurematest direktiividest võib Kilu sõnul sel aastal välja tuua uue rahapesu tõkestamise direktiivi ülevõtmise Eestis. «Kindlasti suurenevad sel aastal välkmaksete ja viipemaksete osakaalud kõikidest maksetest. Uute teenustena on tulemas nimemakse, mille puhul piisab makse tegemiseks vaid saaja telefoninumbrist või e-mailist. Kaardid kolivad mobiili ja eelmise aasta lõpus Eestisse jõudnud Apple Pay kogub populaarsust,» ütles ta.

Pensionireformi puhul tõi Kilu välja, et kõik muudatused ehk nii väljamaksed kui ka pensioni investeerimiskonto peaksid käivituma samal ajal. «Ma ei kahtle, et pangad saavad oma arendustega õigeks ajaks hakkama. Küll on aga vajalik, et ka EMTA ja Pensionikeskus saaksid oma arendustega valmis, mis on vajalikud pensioni investeerimiskonto jaoks. Pensionireformi üks peamistest eesmärkidest on anda inimestele otsustusvabadus ise oma investeeringuid juhtida ja pensioni investeerimiskonto on selleks just õige vahend. Kui aga pensioni investeerimiskonto peaks käivituma väljamaksetest hiljem, siis jõuab osa inimesi juba raha välja võtta ja uuesti investeerima hakata ei ole neil enam võimalik. See oleks korralik tagasilöök niigi visalt arenevale investeerimiskultuurile Eestis,» lisas ta.

Eestist on praeguseks lahkunud suured Skandinaavia pangad nagu Danske, Nordea, DNB ja Handelsbanken, kes olid siin turul pigem odava laenuressursi pakkujatena, viies tasakaalust välja ka laenude ja hoiuste suhte Eesti majanduses.

Küsimusele, kas Eestisse võib siseneda mõni välispank, vastas Kilu, et hetkel ei ole näha, et mõnel sellisel pangal oleks huvi siseneda meie regiooni. «Kuna panga tegemine on üsna kapitalimahukas ettevõtmine, siis ilmselt ei ole juurde tulemas ka kohalikke pankasid,» lisas ta.