Kurioosum: suurärimehe heldus tõmbas palgarallile pidurit

Kristjan Rahu Utilitase Mustamäe katlamajas. Foto: Erik Prozes

Novembris aeglustus palgakasv 5,6 protsendile, mis on aasta madalaimal tasemel. Selle põhjuseks oli 2018. aasta kõrge baas Utilitase müügiga kaasnenud preemiate tõttu. Samas toimus mõningane keskmise palga kasvu aeglustumine suuremates sektorites laiapõhjaliselt.  

Mäletatavasti müüs suurärimees Kristjan Rahu mullu 85% osalusest energiafirmas Utilitas ning muu hulgas said 50 000-eurose preemia kõik ettevõtte töötajad. Kokku sai preemiat 263 töötajat, mis tähendas omanikele 13 miljoni euro suurust kulu.

Hõive tipus

Hõive kasvas novembris 0,4 protsenti, mis on samuti 2019. aasta madalaim tase, kuid hõive püsib ajaloolisel kõrgtasemel – maksu- ja tolliametile deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust tõusis 2018. aasta lõpuks 60 protsendini ja on püsinud selle taseme lähedal ka 2019. aastal, ulatudes novembris 60,6 protsendini. Veel 2011. aastal oli see osakaal 50 protsendi lähedal. See tähendab vaba tööjõu jätkuvat nappust, mis avaldab survet palkade kasvuks.

Tegevusalade lõikes veab 2019. aasta üheteistkümne kuu palgafondi kasvu info ja side sektor 17,7 protsendiga, sellele järgnes kutse-, teadus- ja tehnika sektor 13,0 protsendiga. Suurematest, vähemalt 35 000 töötajaga tegevusaladest, vedasid palgafondi kasvu tervishoid 12,2 protsendiga ja haldus 11,1 protsendiga.

Maksulaekumistel hea hoog

Novembris tasuti maksu- ja tolliametile 658,8 miljonit eurot maksutulu, mida on 7,4 protsenti rohkem kui 2018. aasta samal kuul; möödunud aasta 11 kuu maksutulu kokku oli 6,7 protsenti suurem kui aasta varem.

Käibemaksu tasumise kasv novembris eelmise kuuga võrreldes kiirenes, ulatudes 11,6 protsendini, teatas rahandusministeerium. Tegevusaladest panustasid novembris käibemaksu tasumise kasvu enim taime- ja loomakasvatus ning jaekaubandus, kus tasumine kasvas mullusega võrreldes vastavalt 834 ja 11 protsenti.

Novembri lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 0,04 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk 10 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondpositsioon oli 22 miljoni euroga ülejäägis, vähenedes novembris 51 miljoni euro võrra, mille peamine põhjus oli suurenenud kulude tase. Sotsiaalkindlustusfondide eelarveülejääk ulatus 59 miljoni euroni haigekassa oodatust suuremate tulude ning töötukassa prognoositust väiksemate kulude tõttu.

Valitsussektori puudujääki põhjustas keskvalitsuse positsioon, mille defitsiit ulatus 92 miljoni euroni. Viimase kuuga on defitsiit samas oluliselt vähenenud tulenevalt oktoobriga võrreldes suurematest dividendimaksetest ning väiksematest kuludest toetustele ja investeeringutele. Võrreldes 2018. aastaga on valitsussektori positsioon novembri lõpuks 0,13 protsendi võrra SKP-st parem tänu keskvalitsuse väiksemale puudujäägile.

2019. aasta lõpptulemus kujuneb oodatavalt paremaks kui 2018. aastal, kuna positsiooniarvestusse jõuab aastase viitajaga sisse CO2 kvoodi müügist 2018. aastal laekunud tulu, samuti on maksulaekumiste oodatav kasv 2018. aasta lõpust kiirem.

Taime- ja loomakasvatuse kasvu vedas teravilja müügi kasv, kuna jätkuvalt realiseeritakse mullust rekordsaaki. Jaekaubanduse tasumise kasv tuleneb eelkõige spetsialiseerimata kaupluste müügi kasvust, kus on ülekaalus tööstuskaubad. Üheteistkümne kuuga kokku on käibemaksutulu 6,3 protsenti suurem kui eelneval aastal.

Erinevate aktsiiside tulu kokku on 11 kuuga kasvanud 5,9 protsenti võrreldes 2018. aastaga. Aktsiisitulu kasvu veab endiselt tubakaaktsiis, mida tasuti novembri eest 4,5 protsenti rohkem kui aasta tagasi ning 11 kuu eest kokku on laekunud eelarvesse 15,5 protsenti rohkem kui aasta varem.

Tubakaaktsiisi tasumise kasvu taga on peamiselt salaturu vähenemine ning sigarettide aktsiisi 10-protsendiline tõus 2019. aasta jaanuaris. Kütuseaktsiisi viimaste kuude tasumise kasv asendus novembris väikese langusega, millesse panustas nii diislikütuse kui ka bensiini deklareerimise vähenemine, vastavalt 3,1 ja 2,9 protsenti 2018. aastaga võrreldes. Aasta kokkuvõttes on võrreldes 2018. aastaga kütuseaktsiisi tasumine kasvanud 7,2 protsenti. 

Füüsilise isiku tulumaksu kasv ulatus novembris 15,8 protsendini. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Margus Tuvikese sõnul tuleneb tulumaksu kasv osaliselt sellest, et maksuvaba tulu on 2018. aasta tasemel ja palgakasv viib inimesed madalama maksuvaba tulu piirkonda. Samuti suurendab laekumist 7-protsendiline tulumaks residendist füüsiliste isikute dividendidelt, mida novembris laekus 300 000 eurot. Ka sotsiaalmaksu tasumist toetas novembris aeglustunud palgakasv.

Novembris aeglustus palgakasv 5,6 protsendile, mis on aasta madalaimal tasemel. Selle põhjuseks oli 2018. aasta kõrge baas Utilitase müügiga kaasnenud preemiate tõttu. Samas toimus mõningane keskmise palga kasvu aeglustumine suuremates sektorites laiapõhjaliselt.  

Hõive kasvas novembris 0,4 protsenti, mis on samuti 2019. aasta madalaim tase, kuid hõive püsib ajaloolisel kõrgtasemel – maksu- ja tolliametile deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust tõusis 2018. aasta lõpuks 60 protsendini ja on püsinud selle taseme lähedal ka 2019. aastal, ulatudes novembris 60,6 protsendini. Veel 2011. aastal oli see osakaal 50 protsendi lähedal. See tähendab vaba tööjõu jätkuvat nappust, mis avaldab survet palkade kasvuks.

Tegevusalade lõikes veab 2019. aasta üheteistkümne kuu palgafondi kasvu info ja side sektor 17,7 protsendiga, sellele järgnes kutse-, teadus- ja tehnika sektor 13,0 protsendiga. Suurematest, vähemalt 35 000 töötajaga tegevusaladest, vedasid palgafondi kasvu tervishoid 12,2 protsendiga ja haldus 11,1 protsendiga.

Novembris suurenes juriidilise isiku tulumaksu laekumine 9,1 protsenti, mis tulenes erasektori suurenenud jaotatud kasumist. 2019. aasta üheteistkümne kuu laekumine kokku oli 3,5 protsenti madalam kui 2018. aastal samal ajal. Laekumist vähendab regulaarselt jaotatava kasumi madalam tulumaksumäär, mida on aasta algusest deklareeritud 71 miljoni euro ulatuses. Lisaks on krediidiasutustel õigus arvata tulumaksust maha 2018. aastal tasutud avansiline tulumaks.

Madalama maksumäära negatiivset mõju maksulaekumisele vähendab residendist füüsilisest isikutest osanike täiendav 7-protsendiline tulumaks 14-protsendilise määraga maksustatud dividendidelt. Üheteistkümne kuuga on seda füüsilise isiku tulumaksuna laekunud 9,9 miljonit eurot.