Viimastel päevadel on kõneainet pakkunud petuskeemid, millega meelitatakse finantsteenuste varjus inimestelt välja suuri summasid. Need on valusad lood, kus inimesed langevad rahvusvaheliste kurjategijate grupeeringute lõksu. Kuna väljapetetud raha haihtub kiiresti piiri taha, siis on kohalikel politseinikel seda ääretult raske kannatanule hiljem tagasi tuua. Nendes asjades ei ole paremat kaitsevalli kui inimese enda hoolsus oma rahaasjade ajamisel.
Petturid ja nende punutud skeemid on muutunud aastatega «professionaalsemateks». Aina peenemalt jäetakse endast usaldusväärse teenuseosutaja mulje ja üha enam pannakse need skeemid jooksma kooskõlas ühiskonna arenguga. Kui pankade hoiuste intressid on madalad, pakutakse näiteks «kõrgemat» intressi.
Praegu on põhjust inimesi valvsusele suunata rohkem kui kunagi varem, sest erinevatel hinnangutel lahkub pensionireformiga teisest sambast ligi pool kogujatest. See tähendab, et vabaneb umbes kaks miljardit eurot ja vähemalt osa sellest suunatakse uuesti investeeringuteks. On põhjust arvata, et koos selliste arengutega ilmuvad turule ka petised, kellel pole õigust investeerimisteenust pakkuda. See ei ole hinnang reformile, vaid üleskutse inimeste valvsusele.
Selle kõige kõrval on tõusnud ka küsimus pankurite rolli kohta inimeste varade kaitsmisel. Ühelt poolt eeldatakse, et pank peaks petuskeeme märkama, aga teiselt poolt heidetakse pankadele ette liigset agarust rahapesu tõkestamisel. Sellesse teemasse on ootuste vastuolu sisse kodeeritud. Ei ole mõeldav, et pangad võtaksid endale politsei rolli või suudaksid kõiki tehinguid detailselt kontrollida.