Ehitusfirmad peavad töötajate massilist jälgimist vastuvõetamatuks (6)

Janno Riispapp
, reporter
Copy
Eesti ehitusmees (vasakul) ja võõrtöölised võtavad pruukosti TÜ kliinikumi sarikapeol.
Eesti ehitusmees (vasakul) ja võõrtöölised võtavad pruukosti TÜ kliinikumi sarikapeol. Foto: Margus Ansu

Halli majanduse suurt osakaalu ja sellest tingitud ebaausat konkurentsi peaks ehitussektoris vähendama, kuid kavatsust jälgida minutilise täpsusega ehitajate viibimist ehitusplatsidel peab ehitusettevõtjate liit ebaproportsionaalseks.

Nimelt on politsei, maksuamet ja tööinspektsioon teinud seaduse muutmiseks väljatöötamiskavatsuse, mille kohaselt võimaldaks ehitussektoris senisest suuremat läbipaistvust tööandja kohustus anda riigile teavet töötajate tööaja ehitusplatsil viibimise aja ning alltöövõtjate kohta elektroonilise registreerimissüsteemi vahendusel.

Nii oleks näiteks politseil mugavam kontrollida, kas ehitusobjektil viibivatel välismaalastel on Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks seaduslik alus.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson märgib, et ehitussektor vajaks selgemaid regulatsioone, et tagada ehitusturul võrdne konkurents, kuid nende kehtestamine ei tohiks suurendada ettevõtjatele niigi suureks paisunud halduskoormust, pigem vastupidi.

«Isegi kui väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud jälgimissüsteem muudaks järelevalve korralduse riigiasutuste jaoks mugavamaks, ei kaasneks sellisel määral ja kujul kontrollisüsteemi rakendamisega soodsamat olukorda ega isegi olemasoleva olukorra säilitamist ettevõtjatele ja töötajatele, vaid vastupidi – suureneks oluliselt ettevõtjate halduskoormus ning riivataks põhjendamatult töötajate privaatsusõigust,» märkis Peterson kavatsusele antud tagasisides.

«Asjaolu, et töötajate reaalajas jälgimine võib kujuneda riigile muude meetmete võrdluses mugavamaks, ei saa olla õigustuseks isikute põhiõigusi riivavate meetmete rakendamiseks,» lisas ta.

Kavatsuses pakutud reaalajas jälgimist võimaldav süsteem ei välista pettusi, kuna objektile võib sisenda sõbra, sugulase või varastatud kaardiga. Fotota kaardi korral pole peatöövõtjal võimalik teostada tõhusat kontrolli objektil viibivate isikute üle.

Lahenduseks isikupõhine kaart

Ehitusettevõtjate liit toetaks isikupõhise, foto ja nimega kaardi süsteemi, mille töötaja saab kogu oma tööeluks. Sellisel juhul ei peaks uue töösuhte sõlmimisel kaarti vahetama, vaid uue tööandja andmed seotakse tööregistri kaudu. Sellise kaardi olemasolul puuduks ettevõtjal vajadus omada isikustamata kaarte, mida igal objektil uuesti aktiveerida, sulgeda, välja vahetada jne.

Isikupõhine kaart võimaldaks tööandjatel saada objektipõhist statistikat ning seeläbi vajalikku infot uute ehitustööde planeerimisel, näiteks millises mahus ja proportsioonis mingeid ametikohti tööde tegemisel kasutati. Samuti saaks fotoga kaardi omanik mugavamalt liikuda erinevate objektide vahel ning sellisel isikul puuduks vajadus kaarti erinevatel objektidel aktiveerida või sulgeda.

Nii saaks näiteks maksuamet kontrollida tõhusalt ja kiirelt töötajate ehitusobjektil viibimise aega.

Samuti toonitab liit, et kui avalik sektor vajab enda ülesannete täitmiseks ettevõtjatelt andmeid, tuleks neid koguda üks kord ning vältida nende korduvat kogumist erinevates süsteemides ja andmekogudes.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles