Läti Pank peab tegelema oma maine parandamisega ja peamiseks komistuskiviks selles on panga eelmise presidendi Ilmārs Rimšēvičsi kohtuprotsess, ütles panga uus president Mārtiņš Kazāks usutluses BNS-ile.
Uue juhi karmid sõnad: Läti Pank peab mainet parandama
Rimšēvičsi kohtuprotsess on tugevasti mõjutanud Läti Panga mainet, kuid keskpanga teenuste, nt majandusanalüüsi maine on endiselt kõrge. «Küsimus ei ole selles, mida Läti Pank teeb või ei tee, sest Läti Panga teenused ja toetus on endiselt hinnas. Peamine komistuskivi on Rimšēvičsi protsessi mõju panga mainele,» ütles Kazāks.
Tema arvates võib Rimšēvičsi lahkumine panga presidendi kohalt avaldada asutuse mainele soodsat mõju, kuid ei lahenda kõiki muresid.
«Läti Pank peab tegema oma maine parandamiseks hoolega tööd. Mainet saab parandada ainult töö ja saavutustega, tõestades, et Läti Panga panus riigi majandusse saab olla suurem. Miski ei sünni automaatselt, sellega tuleb tööd teha. Jutud üksi mainet ei paranda,» lausus Kazāks.
«Mõnel puhul levib ekslik kujutelm, et Läti pank on kui vandlitorn, kus mõnikord harva avatakse aknaluuke, keegi ütleb midagi, seejärel tõmmatakse luugid taas kinni ja sees toimub midagi salapärast ja lastakse välja veel mälestusmünte. See ei ole nii! Läti Pank muutub edaspidi avatumaks, ligipääsetavaks, me viibime rohkem kohal ja osaleme, teeme seda ambitsioonita, et vaid meie teame absoluutset tõde. Meie ülesanne on analüüsida mitmesuguseid võimalusi, vahendeid, mida poliitikud saavad kasutada, kuid Läti Pank ei võta seisukohti «kas nii või mitte kuidagi»,» ütles panga president.
Läti korruptsioonitõrjeamet KNAB võttis 2018. aasta veebruaris Rimšēvičsi vastu ette rea meetmeid, sealhulgas keelas amet tal täita ametikohustusi Läti keskpanga presidendina, kohustas teda maksma tagatisraha ning keelas tal riigist loata lahkuda. Rimšēvičsi ja ärimees Maris Martinsonsi süüdistatakse 100 000-eurose pistise nõudmises ja vastuvõtmises. KNABi teatel on asi seotud Trasta Komercbanka pankrotimenetlusega.