/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2019/08/26/12502424t1hb445.jpg)
Lõppenud kümnendil kasvasid Eesti elanike palgad jõudsalt: alates 2010. aastast on keskmine brutokuupalk suurenenud 76,4 protsenti, mediaanpalk 85,8 protsenti ning alampalk on kahekordistunud.
Graafik ⟩ Palgad tegid kümnendiga võimsa kasvu (4)
2019. aasta täpsed numbrid avaldab statistikaamet eeldatavasti 1. märtsil, kuid viimaste andmete kohaselt oli kolmandas kvartalis keskmine palk 1397 eurot. Teises kvartalis oli see 1419 eurot.
2010. aastal oli see veel 792 eurot, jäädes alla ka 2008. aasta 825 eurole.
Suurima tõusu on teinud töötasu alammäär, milles lepivad kokku tööandjate keskliit ja ametiühingud. Aastatel 2008–2011 oli miinimumpalk täistööajaga töötajatel majanduskriisi tõttu kivisse raiutud, 4350 krooni ehk 278,02 eurot.
Pärast 2012. aastat hakkas miinimumpalk pärast majanduse kosumist kasvama jõudsamalt: aastatel 2013–2020 on töötasu alammäär suurenenud aastas keskmiselt 35-40 eurot ning tänavu tõusis see Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Tööandjate Keskliidu esindajate kokkuleppe kohaselt 584 euroni. See on eurodes mõõdetuna ka kiireim aastane kasv, 44 eurot.
Mediaanväljamakse, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid on võrdselt, kasvas kümnendiga 592 eurolt 1100 euroni (kolmandas kvartalis). Sarnaselt keskmise palgaga oli ka mediaanväljamakse teises kvartalis pisut kõrgem ehk 1115 eurot.
Kui bruto-, mediaan- ja miinimumpalgad kasvaksid kuni 2029. aastani lõppenud kümnendiga võrreldes samas tempos, oleks 2020ndate aastate lõpuks keskmine palk 2464 eurot, mediaanväljamakse ligi 2044 eurot ning töötasu alammäär 1226,4 eurot ehk ligi pool keskmisest palgast.
Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt oli möödunud aasta keskmine palk 1404 eurot ning 2023. aastaks kasvab see 1719 euroni.
Vastavalt kokkuleppele tõuseb üleriigiline alampalk 2021. aastast 40 protsendini riigi keskmisest ja selle absoluutväärtuse fikseerivad tööandjad ja ametiühingud suvel, võttes aluseks Eesti Panga suvise majandusprognoosi.