/nginx/o/2008/12/14/105033t1hf917.jpg)
Vatikani raamatukogu soovib viia oma aarded lähiajal digikujule, kirjutab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.ee.
Maailma vanimad raamatud saavad digikujul kättesaadavaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paavst Nikolaus V oli tegus mees. Saare-Lääne ning Tartu piiskopkondadega jagelemise kõrvalt asutas ta 1448. aastal Vatikani raamatukogu.
Praegu säilitatakse Vatikanis suurt osa maailma vanimatest raamatutest, näiteks on seal aastast 325 pärinev piibel.
Säilikute raamatukogust väljaviimise õigus on ainult paavstil. Iidsete teostega lubatakse tutvuma väikest arvu valitud teadlasi, kuid ka see võib maailmakultuurile olulisi raamatuid kahjustada.
Seepärast soovis Vatikani raamatukogu oma aarded lähiajal viia digikujule.
Vatikani infotehnoloogiakeskuse esindaja Luciano Ammenti sõnul vajasid nad head skaneerimistehnikat ning failide säilitamist sellises formaadis, mis lubaks infot kasutada ka mitmesaja aasta pärast.
Selgus, et vajalik lahendus on juba tükk aega olemas ning nii NASA kui Euroopa kosmoseagentuur kasutavad seda oma satelliitidelt saadava info haldamiseks.
Paindlik pilditranspordisüsteem (FITS ehk Flexible Image Transport System) on astronoomias piltide ja andmete esitamise standard.
FITSi lõid Euroopa kosmoseagentuuri ning NASA teadlased üle kolmekümne aasta tagasi.
Alguses kasutasid FITS-formaati raadioastronoomid, kuid nüüd säilitab sel kujul infot suur osa kosmoseekspeditsioonidest.
FITS-failideks muudavad oma info nii nii Herscheli kosmoseteleskoop, XMM-Newtoni röntgenteleskoop kui NASA päikeseobservatoorium SOHO.
Failide kerge töötlemise saladus peitub selles, et andmestiku lugemiseks vajalikud juhised on olemas igas faili päiseinfos – igal failil on kaasas kasutusjuhend, mis abistab arvutit.
Vatikan valis koostöö astronoomidega seetõttu, et FITS on vabavara ega pole seotud ühegi tarkvarafirmaga.
Lisaks luuakse skaneerimiseks eriline tarkvara, mis lubab hea kujutise saada köiteid ning käsikirju liigselt painutamata, vahendas Euroopa kosmoseagentuur.