Vetevool: saime tehase tööle, aga kirves on veel pea kohal

Eesti suurima kalatööstuse üles ehitanud Mati Vetevool ütleb, et olukord on raske, kuid ta loodab parimat. Foto: Tairo Lutter

Ehkki Eesti suurim kalatootja M.V.Wool alustas Vihterpalus taas tootmist, pole raskused veel ületatud. Üks listeeriabakteri leid ja tehas võib jälle kinni minna.

M.V.Wooli asutaja ja omanik Mati Vetevool pidas Vihterpalu tehase taasavamist oluliseks vahevõiduks, kuid ei tõtanud veel juubeldama. «Tuleb aru saada, et probleem säilib. Meile võidakse endiselt nuga selga lüüa,» kartis ta.

Legendaarne ettevõtja pidas eelkõige silmas seda, et neile kehtib endiselt nulltolerants. See tähendab, et tehase pindadelt ja toodangust ei tohi leida mitte ühtegi grammi listeeriabakterit. Olgu öeldud, et tavatingimustel võib kalas listeeriat teatud ulatuses esineda. Nii on tänavu bakterit leitud mitmest teisest kalatehastest üle Eesti. Mingeid tagajärgi see kaasa toonud pole. 

Nulltolerantsist hargneb mitu probleemi. Kuna seda nõuet on pika aja jooksul väga keeruline täita, ei saa välistada, et veterinaar- ja toiduamet (VTA) leiab tehasest uuesti bakteri. See tähendab, et tehas on järelevalvaja silmis rikkunud taas nõudeid, mis toob tõenäoliselt kaasa uued sanktsioonid, võib olla tehase sulgemise. Pea kohal rippuv kirves muudab omakorda ettevaatlikuks M.V.Wooli partnerid, eelkõige kaubandusketid.

«Ei meil ega neil pole kindlustunnet, et saame rahulikult pikaajaliselt kala toota,» selgitas Vetevool. «Turg on lõhutud ja see on väga-väga pikaajaline protsess, et jõuda sinna, kus me varem olime. Kui bakter uuesti leitakse, võime uued sanktsioonid kraesse saada. Seetõttu on keeruline tarnekindlust tagada,» lisas ta. Samas andis M.V.Wool pressiteate vahendusel teada, et nende esimesed tootepartiid jõuavad kauplustesse järgmisel nädalal.

Vihterpalu tehases käib praegu tihe ettevalmistustöö, homme hommikul alustatakse kala rookimise, marineerimisega ja suitsutamisega. Süvapuhastuse läbinud Vihterpalu tehases valmivad soolaheeringas, külm- ja kuumsuitsutooted heeringast ja teistest merekaladest, samuti heeringas eri kastmetes ning marineeritud tooted. Vihterpalus ei valmistata lõhe- ja forellitooteid.

«Kui palju kala me toodame, sõltubki nüüd peamiselt meie müügijuhtide tegevusest ja kaupluste soovist meie tooteid müüa,» rääkis ettevõtja. «Jään optimistlikuks, kuna praegu on poodide kalaletid tühjad ja meie tooteid armastatakse.»

Töötajad stressiga haiguslehel

Aasta lõpus võttis VTA 105 pinnaproovi ka M.V.Wooli Harku tehasest, mis saadeti kontrollimiseks kolme akrediteeritud laborisse. Vetevool ütles, et juhul, kui proovid on puhtad, käivitub ilmselt järgmise nädala esimeses pooles ka suurem Harku tehas.

Kuigi tunneli lõpus paistab valgus, olevat majanduslik kahju Vetevoolu sõnul meeletu. «Täpselt ei ole kokku löönud, aga need on müstilised numbrid! Saage aru, et tehas pandi kinni kõige magusamal ajal, enne jõule! See oli maksimaalne sekkumine meie majandustegevusse,» pahandas Vetevool, lisades, et pankrotiohtu siiski praegu veel ei paista.

Detsembri alguses andis M.V.Wool teada, et nad peavad koondama pea kõik töötajad, 125 inimest. Vihterpalu tehase avamine tähendab ühtlasi seda, et 30 töötaja koondamine jääb ära. Juhul kui keelu alt pääseb ka Harku tehas, on koondatavate arv veelgi väiksem. Ilmselt päris kõik tööd tagasi ei saa, kuna tootmismahud on esimestel nädalatel väiksemad kui varem. Suhted kaupluste ja kohvikutega tuleb ju uuesti üles ehitada.

Vetevoolu sõnul on seni nende töötajad olnud väga lojaalsed ja rahulikult oodanud. Keegi töökohta vahetanud veel pole. «Ütle ainult ja tulevad tagasi,» kiitis ettevõtja. «Paljud on muidugi stressiga haiguslehel. See on listeeriahüsteeria tagajärg. Üks töötaja on saanud isegi infarkti, aga õnneks nüüd ta paraneb,» kirjeldas Vetevool.

Ohtlik tüvi on tapnud inimesi

VTA tegi mullu 25. novembril M.V.Woolile ettekirjutuse, millega sulges päevapealt kalatootja Harku ja Vihterpalu tehased. VTA põhjendas radikaalset otsust sellega, et hoolimata tehase korduvast pesemisest pole ettevõte suutnud lahti saada ohtlikust listeeriabakteri tüvest ST1247. 

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) saatis tänavu märtsis VTA-le kirja, kus seisis, et just see tüvi on viies Euroopa riigis põhjustanud 15 haiguspuhangut, mille käigus on inimesed hukkunud. Ehkki Euroopas suri sellesse mullu kolm inimest, pole Eestis ST1247sse haigestumist viimase aasta jooksul tuvastatud.

ST1247 peetakse kõrgema patogeensusega tüveks, millel on võrreldes teiste sarnastega suurem võimalus ellu jääda ja kasvada. Seetõttu peetakse seda tihti ohtlikumaks kui teisi listeeriatüvesid.