Ungari viskab täna Läänele kinda

Protestija peaminister Viktor Orbani pildiga Budapestis parlamendihoone ees Foto: SCANPIX

Ungari lööb täna uue kiilu lõhesse, mis on tekkimas nende ning Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste laenuandjate vahele. Nimelt võtavad madjarid täna vastu vastuolulise seaduse, mis piirab kohaliku keskpanga sõltumatust.

Seadus on osa paketist, mis lükatakse kiiruga läbi veel enne aastavahetust, süvendades rahvusvahelise kogukonna muret Ungari majanduspoliitika pärast – ning muljet, et demokraatia on selles ELi liikmesriigis murenemas.

Sel nädalal kirjutas Ungari peaministrile Viktor Orbanile mureliku kirja ka USA välisminister Hillary Clinton.

Lisaks keskpangaseadusele ja uuele ühtlast maksumäära põlistavale seadusele – mida EL ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) teravalt kritiseerisid – on veel teisigi kriitikuid ärritavaid meetmeid: näiteks reform, mis võib allutada kohtunikud poliitilisele survele ning valimiskorra muudatused, mis oponentide sõnutsi võivad kindlustada Orbanile võimu pikkadeks aastateks.

«Valimisringkondade arvu on vähendatud ja neid on kujundatud viisil, mis lähtuvalt varasemast valimisstatistikast selgelt soosib edasistel valimistel [Orbani paremtsentristliku parteid] Fideszit,» ütles Budapesti mõttekoja Political Capitali valimisspetsialist Robert Laszlo.

Fidesz naudib juba nüüd parlamendis kahe kolmandikulist enamust.

«Orban üritab ehitada uut süsteemi, mis lähtub täielikult tema võimuhuvidest. Neid seadusi on edaspidi ülimalt raske muuta,» ütles Andras Biro Budapesti konsultatsioonifirmast Political Solutions.

Uute seaduste tulv on vallandanud Budapestis ka malbeid proteste. Ühe meeleavalduse käigus arreteeriti läinud nädalal korraks endine peaminister Ferenc Gyurcsány.

Kohaliku meedia kinnitust mööda kritiseeris Clinton ka viisi, kuidas vastse meediaseaduse toel võeti ringhäälinguluba populaarselt raadiojaamalt Klubradio, mis sageli valitsuse vastu arvamust avaldas.

Otsuse teinud Ungari meedianõukogu sõnutsi oli Klubradio küsimusest kujunenud «teadlikult plaanitud, ettekavandatud, otsene poliitiline provokatsioon», mida toetasid prominentsed vasakpoolsed ja liberaalsed tegelased, samuti «välisriikide diplomaatiliste korpuste liikmed».

Orban õigustas läinud nädalal jõuliselt oma poliitikat, öeldes, et «need, kes konflikte kardavad, ei esinda iial korralikult oma kodumaad».

Lääneriike ja rahvusvahelisi organisatsioone teeb aga murelikuks, et valitsus on asunud eemaldama demokraatlikke kontrollmehhanisme ja tasakaalustavaid faktoreid.

«Näib liigagi ilmne, et Viktor Orbani valitsus on otsustanud juhtida riiki suunas, mis eemaldub üha põhiväärtustest, millele Euroopa Liit on ehitatud,» kirjutasid läinud nädalal Euroopa Komisjoni presidendile José Barrosole Euroopa Parlamendi roheliste fraktsiooni liidrid eesotsas Daniel Cohn-Benditiga.

Paljud hiljutised õigusaktid kujutavad endast nn «alusseadusi», mille eesmärk on toetada põhiseadust, mis tänavu konveiermeetodil parlamendist läbi veeretati. Selliste alusseaduste muutmine eeldab kahe kolmandikulist enamust kõigis tulevastes parlamendikoosseisudes.
Uus põhiseadus jõustub 1. jaanuaril.

Keskpangaseadust kritiseeris Barroso juba novembris. Vaatamata Ungari valitsuse tõotusele võtta ELi muresid arvesse, võimaldab uus seadus valitsusel määrata keskpangale kolmas asepresident ning seada ametisse panganõukogu liikmed (kes vastutavad intressimäärade eest).
Selle seaduse tõttu katkesid hiljuti Ungari krediidiliini kõnelused ELi ja IMFiga.

Kuigi Orban kinnitab, et Ungari – üks suurima võlakoormaga riike Kesk- ja Ida-Euroopas – vajab vaid «ennetavat» krediidiliini, on turud närvilised.

5-aastaste Ungari riigivõlakirjade tootlused kerkisid teisipäeval 14 baaspunkti jagu 9,63 protsendi peale – kõrgeim laenukulude tase alates 2009. aasta juulist. Number on küll murettekitavalt suur, kuid otseselt seda eurotsooni võlakirjadega võrrelda ei saa, kuna Ungari inflatsioon on euroalast kõrgem.
Nii EL kui IMF on öelnud, et läbirääkimiste jätkamise osas pole midagi otsustatud. Eurasia Groupi analüütiku Mujtaba Rahmani hinnangul on läbirääkimiste lõpliku liivajooksmise šanss «40 protsendi ringis».

Ta ütles: «On hämmastav, et valitsus on valmis niiviisi riskima – ma mõtlen, sellega, et [krediidi]programmi ei tulegi – võttes arvesse, kui palju on kaalul.»

Nomura Internationali analüütik Peter Attard Montalto ütles, et valitsusel jätkub raha kuni sügiseni, eeldusel, et finantse saab kohalikest pankadest ja käiku lastakse riigireservid.
«See annab neile päris palju aega EL-IMFi ja turgudega mängimiseks,» ütles analüütik.

Copyright The Financial Times Limited 2011.