Eesti Panga andmeil on tagasi toomata 54,6 miljoni euro (854,3 miljonit krooni) väärtuses krooni sularaha ehk vähem kui kümnendik mullu ringluses olnud sularahast.
854 miljoni väärtuses kroone on vahetamata
48,3 miljonit euro väärtuse on vahetamata paberraha ehk kupüüre ja 6,3 miljoni euro väärtuses münte. 2010. aasta suvel oli Eestis ringluses umbes 10 miljardi krooni väärtuses sularaha.
«Euro kasutuselevõttu hindame kordaläinuks,» kommenteeris Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve. «Meil ei olnud ühtegi kommunikatsiooni-, logistika- ega ka turvaprobleemi, mis oleks mõjutanud inimeste vahetustegevust. Ka euroala keskpankade kolleegide poolt oli hinnang väga positiivne.»
«Kohati olime võib-olla liialt põhjalikult valmistunud olukordadeks nagu lumetormid või tehnilised rikked, mis oleksid võinud euro sujuvat kasutuselevõttu mõjutada,» lisas Roosve.
Rahavahetus algas Eestis juba mullu detsembris ja selle aasta 1. jaanuarist on Eestis käibel euro.
«Euro tulek on mõjutanud inimeste käitumist, sularaha asemel kasutatakse enam kaardimakseid ja internetipanku. Statistikat selle kohta pole, aga arvatavasti hoitakse kodudes sularaha vähem kui krooni ajal,» ütles Roosve.
Sel aastal on Eesti Pank käibesse lasknud pangatähti 10,5 miljonit tükki, summas 598,2 miljonit eurot ning münte 102,1 miljonit tükki, summas 25 miljonit eurot.
Kommertspangad jätkavad ka 2012. aastal rahavahetust. Eesti Pank teeb seda tähtajatult.