/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2019/01/02/11691256t1h8475.jpg)
Lõppeval aastal rääkisid Postimehe majandusportaali loetumad uudised kohtutäituritest, hävinenud elutööst, Eesti mainest välismaal ning teravast kütuseturust.
Aasta loetumad majandusuudised: Aivar Rehe viimane intervjuu, elutöö hävinemine ja biosegadus
/nginx/o/2019/03/06/11846682t1h3b80.jpg)
Aastavahetusel ilutulestiku raketi tõttu maha põlenud Nurmiko aiand oli üks suuremaid ja vanemaid aiandusettevõtteid Eestis. Tegemist on ühtlasi ka Ungersonide pere elutööga, mis hävines tules vaid ühe naabri poolt hooletult lendu lastud raketi tõttu.
Mart ja Kristjan Ungersonid, kes on Nurmiko aiandi omaniku pojad, ütlesid, et nad said paari minutiga teada, et ettevõtte kasvuhoone on põlemas ja kohale jõudsid nad 15 minutiga. Õnneks jõuti enne tule levikut gaasitorudeni, et gaas kinni keerata.
Nurmiko aiandi asutaja ja juht Jaak Ungerson hindas, et ettevõtte taastamiseks läheb terve aasta ning see läheb maksma kolm miljonit eurot.
Riik jättis mullu madalapalgalistele tagastamata umbes 30 miljonit eurot tulumaksu 2017. aasta eest. Kuni 100 000 inimest jäid sadadest eurodest ilma sellest ise teadmata.
Üheks inimeseks, kes maksusüsteemi muudatusega kaotas, oli Tallinna lastekodu abikasvataja Leili. Tema igakuine sissetulek oli 2016. aastal keskmiselt 565 eurot, millest iga kuu läks 72 eurot riigile maksudeks. Toona kehtinud madalapalgaliste maksutagastusena sai ta selle järgmisel kevadel tagasi – tema kontole laekus veidi üle 200 euro. Järgmisel aastal oli tema sissetulek veidi üle 600 euro ja palgast võeti iga kuu 80 eurot maksudena maha, madalapalgaliste maksutagastust ta enam ei saanud.
Kuid kõige tugevama hoobi said maksumuudatusest just miinimumilähedase palga saajad. Inimene, kes on viimased kolm aastat teeninud 480 eurot kuus, jäi eelmisel kevadel ilma 720st eurost.
Justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar algatas distsiplinaarmenetluse Põlva kohtutäituri Aive Kolsari suhtes, kes ministeeriumi kohaselt arestis mitmel juhul võlgnike pangakontod täies ulatuses ega jätnud neile elamiseks sentigi.
«Seaduse kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust,» sõnas Saar oma kirjas. Nimelt tuleks võlgniku vara arestides jätta pangakontole vähemalt miinimumpalga ulatuses raha, mis jääks võlgnikule elamiskuludeks. 2019. aastal on miinimumpalk 540 eurot.
/nginx/o/2019/12/05/12790605t1h09df.jpg)
Hiljem algatas justiitsministeerium distsiplinaarmenetluse veel kahe kohtutäituri suhtes. Asekantsler Viljar Peebu sõnul on menetlused näide sellest, et kohtutäiturid on valmis võlgade sissenõudmise nimel oma ametikohustusi rikkuma.
/nginx/o/2018/06/06/7886300t1ha975.jpg)
Paljud tehnoloogia- ja idufirmade esindajad on uut valitsust kritiseerinud välismaal Eesti kuvandi kahjustamise pärast, mis võib nende sõnul raskendada välistööjõu värbamist. Ka Transferwise kaasasutaja Taavet Hinrikus on kriitikaga nõus. «Jah, see on kohutav. Ütleks, et isegi katastroofiline,» ütles ta.
Hinrikus lisas, et see ei tähenda, et ettevõtted panevad 800 töötajat rongile ja viivad nad Lätti, vaid et uued töökohad tekivad pigem teistesse riikidesse. «Juhtub sama asi nagu Inglismaa kontorites Brexiti mõjul,» võrdles ta.
/nginx/o/2016/06/15/5512747t1hdcc5.jpg)
Võrust alguse saanud kodu- ja aiakaupade poekett Magaziin näitab ambitsioonikat kasvu ja kavatseb üle Eesti veel uusi poode avada.
Sajandi alguses Võrus esimese poe avanud Magaziinil on praegu üle Eesti juba 13 kauplust. Ettevõte müüb erinevaid kodu- ja köögitarbeid, jalatseid, rõivad, aga ka paate ja kalastusvahendeid, mis on tähelepanu äratanud eelkõige taskukohaste hindade poolest.
Möödunud aastal kasvas Magaziini kaupluseketi, ärinimega KPG Kaubanduse OÜ käive pea veerandi võrra, 20,4 miljoni euroni. Seejuures kasumit teeniti 1,4 miljonit eurot. Varasematel aastatel on kasum veelgi suurem olnud.
/nginx/o/2019/12/15/12813223t1h985d.jpg)
Alexela Eesti juhatuse liige Alan Vaht ütles, et kui seni on biokütuse kohustust täidetud vedelkütuseseaduse alusel, siis uuest aastast rakendub kogu Euroopas lisaks ka nõue vähendada kasvuhoonegaase kuue protsendi võrra ning see kohustus pannakse tarnijatele.
«Igaüks vaatab, kuidas ta selle kuus protsenti CO2 vähendamist saavutab. See on nii tõsine eesmärk, et täna hinnata, mis juhtuma hakkab, on päris keeruline,» lausus Vaht.
Ta tõi välja, et Läti ja Leedu on öelnud, et nemad seda kohustust täita ei suuda, aga Eesti kavatseb seda aga teha, sest meil on sellised seadused juba ammu vastu võetud.
«Oleme aastaid rääkinud majandusministeeriumile, et meil on vaja biokütuse segamist otse autosse laadimisel, mis võimaldaks tekitada palju suuremat konkurentsi. Täna on nii, et kõik segatud kütus tuuakse juba riiki sisse, aga kui meil oleks võimalik autosse segamisel lisada biokütust, annaks see meile paindlikkuse tuua kütuseid Valgevenest, Venemaalt, Taanist,» loetles Vaht.
/nginx/o/2019/10/15/12656792t1h5bbb.jpg)
Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson ütles Sangari ja Baltika koondamisi kommenteerides, et need ei jää viimasteks tööstusettevõteteks, kes tootmist Eestis koomale tõmbavad. «Selliseid uudiseid hakkab veel tulema,» ütles ta.
Peterson nõustus SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori väitega, et ettevõtete äritegevuse ümberkorraldusega kaovad madalapalgalised töökohad.
«Meie sõnum on see, et koondamisi hakkab veel tulema. Oleme seetõttu teinud töötukassaga koostööd. Inimesed, kes teenivad 500–700 euro suurust palka, peaksid juba praegu võtma ennetavalt töötukassa karjäärinõustajaga ühendust. Eriti kui nad töötavad tootmissektoris,» ütles Peterson.
Danske panka rahapesuaastatel juhtinud Aivar Rehe viimaseks jäänud intervjuus ütles ta, et tunneb endal küll vastutust, kuid arvas, et Danske rahapesu tõkestamise meetmed olid tollel ajal piisavad.
Rehe oli panga nägu aastatel, mil Danskest liikus läbi 200 miljardi euro ulatuses kahtlast mitte-residentide raha. Vaatamata sellele, et rahapesuskandaali osas on algatatud kriminaalmenetlus, arvab Rehe endiselt, et panga sisemised kontrollid olid piisavad.
/nginx/o/2019/11/07/12720018t1h5b8d.jpg)
Tänavu on mituEesti puitmajatootjat kas pankrotti, saneerimisele või tootmise sulgemise teed läinud. Asjaosalised ennustavad, et hingusele minejaid on veelgi. Mis on juhtunud valdkonnas, mida veel mõne aasta eest peeti kullaauguks ja nimetati Eesti eksportiva tööstuse pailapseks?
Hiljuti lõpetas kõigi silme all tegevuse endise tuntud ehitusettevõtja Andres Kogeri puitmajaäri Timo Houses. Töö kaotas üle poolesaja inimese, kes peale kõige muu jäid ilma ka viimase kahe kuu palgast.
«Mul aga kahju, et me ei suutnud oma töötajaid kaitsta ettevõtet tabanud turbulentsi eest. Oma unistuste meeskonnast lahkumine on mulle ka isiklikult väga raske,» ütles Koger.
Kogenud ärimees põhjendas kõrbemist nii nõudluse vähenemisega Skandinaavias kui ka Rootsi krooni drastilise langusega. Lisaks tunnistas ta, et noore, kasvava ettevõttena ei olnud neil piisavalt kapitali, et suuri ehitusprojekte ise finantseerida. «Musklit oli vähe, toetusi ei saanud, pankadelt tuge ka mitte,» rääkis ta.
Eesti Omanike Keskliit muretseb, et riik paneb korteriomanike õlule 400 eurose ootamatu kohustuse korteriuks välja vahetada. Päästeamet rahustas ja ütles, et hommepäev kelleltki ukse vahetust nõudma ei hakata.
/nginx/o/2018/08/16/11241668t1h406a.jpg)
Eestis on umbes pool miljonit korteriomandit. Nendest 90 protsenti ehk umbes 450 000 asub majades, mis on ehitatud enne 2000. aastat, kui kehtisid madalamad tuleohutusnõuded.
Möödunud aasta detsembris kohendatud siseministeeriumi määrus (paragrahv 55 lõige 2) keerab aga kodu- ja maaomanike huvide eest seisva keskliidu sõnul kõik pea peale, kuna sunnib vanemaid kortermaju ümber ehitama selliselt, et trepikojad ja keldrid oleks eraldi tuletõkkesektsioonid.
See tähendab nende sõnul ei midagi muud, kui seda, et pea pool miljonit korterit peavad korteri- ja keldriuksed välja vahetama. Kuna ühe tuletõkkeukse hind koos paigaldusega on 400 eurot, läheb nõuete karmistamine ainuüksi uste pealt kokku maksma umbes 180 miljonit eurot.
:format(webp)/nginx/o/2019/03/27/11900883t1hda3c.jpg)
Oleg Grossi kinnitusel on OG Elektra tasunud kõigilt töötasudelt tööjõumaksud, maksuametil ettevõttele pretensioone pole ning sadakond kontserni 1800 töötajast saavad omal soovil ka täielikult või osaliselt palka sularahas.
Mitu Oleg Grossi firma OG Elektra töötajat väidavad, et ettevõte maksab neile osa palka sularahas, mille pealt makse ei maksa. Gross eitab neid süüdistusi ning peab selliseid väiteid väljamõeldiseks, samuti ei saa vaatamata «Pealtnägija» osaluseksperimendile juriidiliselt väita, et Grossi firmad petavad.
«Meil on helisalvestised, kus ta tunnistab, et tal pole meile töötasu maksmise osas pretensioone. Kui hiljem kohtusse lähme, siis on see meil olemas,» teatas Gross. «Mina ei jõua uurida, miks keegi sulas palka tahab. Fakt on see, et sularaha maksta on täiesti seaduslik!» lisas ta.