Autoomanikele: ka seisva auto puhul peab maksma liikluskindlustust

Kui masin on kirjas liiklusregistris, peab tema eest ka liikluskindlustust tasuma. Foto: Arvo Meeks

Eriti peaks seda meeles pidama näiteks hobiprojektide puhul, mille käigus autot putitatakse, kuid liikluses ei osaleta, kuna kehtivast seadustikust tulenevalt ei saa masin olla liiklusregistris ilma kehtiva kindlustuseta. Kas see on aus, on igaühe enda hinnata.

Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist - nii seisab kirjas liiklusseaduses. Registreerimata sõidukiga liiklusest osa võtta ei tohi. 

Kõikidel liiklusregistris kirjas olevatel sõidukitel on omakorda seadusest tulenevalt kohustus sõlmida liikluskindlustuse leping. Sõidukitele, mis on liiklusregistris kirjas ja mille puhul seda tehtud ei ole, rakendub sundkindlustus, mille eest esitatakse autoomanikele arve. 

Sundkindlustus tekib, kui:

• Sõiduk registreeritakse liiklusregistris ja kindlustusleping jäetakse sõlmimata.
• Sõiduki ajutine kustutamine või peatamine liiklusregistris lõppeb ja leping jäetakse sõlmimata.
• Sõiduki liikluskindlustuse lõppemisest möödub 12 kuud.

See tähendab, et ka hobiautode või sõitmiskõlbmatute masinate omanikud peavad tasuma liikluskindlustust, kui need masinad on arvel liiklusregistris. Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) on seda põhjendanud järgnevalt: kindlustuskohustus ei sõltu sõiduki kasutamisest või selle kasutamise võimalikkusest, kui see on liiklusregistris arvel.  

LKF-i juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul on sundkindlustuse vältimiseks mõistlik liikluses mittekasutatav sõiduk ajutiselt liiklusregistrist kustutada, mida saab teha riigilõivu vabalt. Tulevikus saab ilma lisatasu maksmata masina taas liiklusregistris arvele võtta, kui seda liikluses kasutama hakatakse. Ilma kehtiva liikluskindlustuseta ei tohi sõidukit aga liikluses kasutada. Meeles tuleb pidada, et ajutiselt saab liiklusregistrist sõidukit kustutada kuni 24 kuuks.

Hobiautode puhul on kokkuhoidmiseks teine võimalus sõlmida liikluskindlustus näiteks ainult suvekuudeks, kui neid mingilgi määral liikluses kasutatakse, ning peale sellise kindlustuse lõppu ei teki otsene kindlustuskohustus enne aasta möödumist kindlustuse lõppemisest.

Kindlustuskohustusest peab ise teadlik olema

Omamoodi kurioosne on muidugi asjaolu, et sundkindlustuse maksest teavitav LKF on Postimehele teadaoleva juhtumi puhul sõnanud, et nende poolt posti teel saadetava teate kohalejõudmine ei mõjuta automaatse liikluskindlustuse tekkimist ega hilisema makseteatise õiguspärasust. Teisisõnu: seda peaks igaüks ikkagi ise teadma, kuna ilma liikluskindlustuseta masina puhul hakkab kehtima automaatne- ehk sundkindlustus. 

LKF on omalt poolt lubanud enne arve väljastamist edastada ka kirjaliku meeldetuletuse automaatse kindlustuse peatsest tekkimisest ja sellest, mida tuleks teha selle vältimiseks, kuid kui see ühekordne teatis ei peaks mingil põhjusel inimeseni jõudma (postiljoni eksimus, naaber rüüstab postkasti vms), ei mõjuta see asjaolu sõidukiomaniku hilisemat kohustust tasuda automaatse liikluskindlustuse eest.

Sundkindlustus rakendub esialgu 30 päevaks, sealt edasi pikendatakse seda 90 päeva kaupa nii kaua, kuni sõidukile on sõlmitud liikluskindlustuse leping või on sõiduk liiklusregistrist kustutatud.

Oma masina kindlustuse kehtivust saab kontrollida LKF-i veebilehel. Kehtiva kindlustuseta sõiduki puhul saab sealt ka näha, kas sõidukil on sundkindlustus või millal on sundkindlustuse tekkimise oht. Sundkindlustuse kohta saab pikemalt lugeda SIIT.