:format(webp)/nginx/o/2019/09/18/12572011t1h66a2.jpg)
/nginx/o/2019/12/15/12813223t1h985d.jpg)
2019. aasta märksõnadeks Tarbija rubriigis olid kütuseturg, sügistorm, listeeria, petuskeemid ja talverehvid. Kajastasime aga paljut muudki. Siinses koondartiklis on esile toodud 20 kõige loetumat tarbijauudist sellest aastast.
Põhjalik meenutus: loetuimad tarbijauudised aastal 2019
Aasta lõpus on alati kasulik meenutada sündmusi ja teemasid, mis lähiminevikku vormisid ja mis inimestele korda läksid. Postimehe Tarbija rubriigis enim vaatamisi kogunud lugudest ilmneb, et tarbija vaatenurgast huvitab suurimat hulka eestimaalasi endiselt kütuseäris toimuv. Laiemalt võttes autodega seonduv üldiselt, kuna vaatamisi kogusid palju ka talverehvide uudised ning üldplaanis tekitasid suuremat huvi just autode müügist – nii numbrid kui ka detailid – rääkivad artiklid. 2019. aastat jäävad ent ilmestama näiteks veel ka listeeriaskandaalid, ajastu märgiks olevad petuskeemid internetis ja palju muud. Siinkohal toome esile 20 kõige loetumat Postimehe Tarbija artiklit.
Järgmise aasta juunist jõustub Soomes seadus, mis lubab erasõidukitel kasutada ka talvisel ajal suverehve. Talverehvide kasutamine on seaduseelnõu kohaselt kohustuslik ainult siis, kui ilmatingimused seda nõuavad. Omamoodi markantne on aga, et uues seaduseelnõus pole konkreetselt defineeritud, millise ilmaga täpselt peab talverehve kindlasti kasutama. Teisisõnu: võib esineda ilmaolusid, mil talverehvide kasutamist siiski nõutakse, ehk et talverehvide soetamise kohustusest soomlased päris priiks ikkagi ei saa.
/nginx/o/2019/01/23/11734623t1h14fa.jpg)
«Riikides ongi erinevad hinnad ja midagi teha ei ole,» sõnas aasta alguses Luunja kurki tootva Grüne Fee juhatuse liige Raivo Külasepp, et nemad müüvad edasimüüjatele oma kurki ühe hinnaga ning hinnaerinevused poodides tulenevad kohalikust hinnapoliitikast.
Aasta võrdluses kasvasid kõige kiiremini sõiduautojuhtide töötasud, mis kerkisid kaheteistkümne kuuga tervelt 21 protsenti, selgus Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee enam kui 9000 osalejaga palgauuringust. Kelle palgakasv aga pidurdus, loe artiklist!
:format(webp)/nginx/o/2019/11/29/12777103t1hacb6.jpg)
Kuupäevale 29. november langes sel aastal suur ostlemispüha must reede, mis pärineb Ameerika Ühendriikidest ja toimub tänupühale järgneval reedel. Viimastel aastatel on see ostlemisfenomen Eestiski korralikult jalad alla saanud. Sel päeval pakuvad mitmed poed oma klientidele suuri allahindlusi. Eestis reklaamitakse üritust kui head võimalust jõulukingid juba varakult ette ära hankida, mitte jõuluajal sellega pead vaevata. Sel aastal langes samale päevale aga ka juhtum, kus Rimi salatiletid äkitselt tühjenesid, kuna ettevõtte külmköögi salatiosakonna puhastamata töölaualt leiti listeeriabakterit. Seetõttu otsustas Rimi ohutuse kaalutlustel müügilt jalamaid eemaldada kõik värsked salatid.
Tänavu tõusid pensionid keskmiselt tervelt 8,4 protsenti. Ühtlasi tõusis ka pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukande hind seniselt 7,70 eurolt 8,10 euroni. Lisaks arvutati ümber töövõimetustoetuse päevamäär, teatas sotsiaalministeerium aprillis.
Politseinik Maarja Punak hoiatas jaanuaris oma sotsiaalmeedia postituses viirusetõrjeprogrammi nime kandva pahavara eest, mis tegelikult ise on viirus. Sarnaseid pahavara skeeme levis tänavu palju, kus ühe või teise sõnastusega utsitati kasutajat mingile lehele minema või mingit rakendust alla laadima, et ohtu oma mobiilile/arvutile/internetiühendusele maandada. Tegelikkuses aga saabki pahavara just taolistele tundmatutele linkidele vajutades. Ettevaatlik tuleks olla ka kahtlase sisuga e-kirjade ja veebilehtede suhtes, mis üritavad maskeeruda mõne tuntud brändi ametlikeks kanaliteks (selle aasta näitel: nt Swedbank ja Selver). Sel puhul tuleks hoida kriitilist meelt igasuguste liigheade pakkumiste ja loosilehtede suhtes ning vaadata ka veebilehe aadressi, et kas ollakse ikka tuntud ettevõtte kodulehel või hoopis võõrapärase domeeni ehk aadressiga veebisaidil.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/03/11693025t1hd265.png)
Üks selle aasta markantsemaid lugusi oli kindlasti kohaliku kalatootja M.V.Wooli ümber lahvatanud saaga. Algselt süüdistas kevadel Taani veterinaar- ja toiduamet M.V.Wooli tooteid listerioosipuhangus, mis võttis Taanis elu kahelt inimeselt. Sügisel algas aga firma vägikaikavedu Eesti veterinaar- ja toiduametiga, kus M.V.Wooli juht Mati Vetevool muudkui kinnitas oma toodete ohutust ning VTA muudkui seadis selle kahtluse alla. Tüliõunaks oli konkreetse tüvega listeeriabakter ST1247, mida Euroopa Toiduohutusamet peab kõrge patogeensusega ja inimestele ohtlikuks bakteriks. Tänaseks päevaks on asjalood niikaugele jõudnud, et M.V.Wooli tehastes (Harkus ja Vihterpalus) on aktiivne tootmine lõpetatud. Kohtuprotsess VTA ja M.V.Wooli vahel jätkub, antud hetkel tohib M.V.Wool tegeleda ainult sisseostetud ja pakendatud kala vahendamisega ning marineeritud kala müügiga.
Läinud kevadel allkirjastati 2022. aastal rakenduv eelnõu, mille kohaselt tohib Eestis talviti kasutada ainult spetsiaalselt põhjamaade kliimasse mõeldud talverehve. Need rehvid on tähistatud märgiga, millel on kolm mäetippu ja lumehelves.
/nginx/o/2019/11/27/12771044t1h7672.jpg)
Eelnõu rakendatakse alles 2022. aastal, pidades silmas autojuhtide juba tehtud kulutusi. Nii saavad ilma kliimamärgistuseta M+S tähisega rehve soetanud juhid võimaluse ostetud rehvid ära kasutada. Läinud kevadel manitses aga majandus- ja taristuminister Taavi Aas, et ohutuse mõttes võiks spetsiifilise märgisega rehve hakata kasutama ikka juba sellest talvest, kuna mitte kõik M+S tähisega rehvid pole siinsete kliimaolude jaoks disainitud. Novembri lõpus lisas maanteeameti liiklusekspert Villu Vane samuti, et rehvide soetamisel peaks antud märgist juba praegu kindlasti silmas pidama, kas või juba finantskaalutlustel, et mitte teha pikemaajalist investeeringut, mis ei tasu ära.
Kevadel kirjutas Hanneli Rudi Riia vanalinnas uksed avanud restoranist Atverts, mis reklaamib end kui esimest ausate hindadega restorani. Selles majas kehtivate hindade kõrval seisab menüüs summa, mida on konkurentidel tavaks sama roa eest küsida. Näiteks maksab restoranis caffè latte kõvasti alla euro, magustoidud on kahe euro ringis ja Rudi peatoiduks valitud pardikoib maksis umbes viis eurot.
/nginx/o/2015/04/22/3990465t1h845c.jpg)
Tegemist oli nn friigiolukorraga (sellistes olukordades tuleb säilitada rahu!) ja õnneks olid vigastused minimaalsed. Inimeste ohutus on loomulikult eesmärk nr. 1 igas ettevõttes ja siinkohal kiitus pardale minekut valvanud töötajale.
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad alustas sel aastal kampaaniaga, mis kutsub üles Tallinna Kaubamaja Gruppi kuuluvat Selverit loobuma puurikanade munade müügist. Kampaania raames avaldasid loomakaitsjad ka video, milles kliendid lõikavad protestimärgiks Partnerkaarte pooleks. Selver aga ei näe varianti puurikanade munade müügi täielikuks lõpetamiseks olukorras, kus puurikanade munad on teiste pidamisviisidega kanade omadest endiselt tuntavalt odavamad ja seetõttu ka klientide seas rohkem hinnas. Poe hinnangul hääletavad inimesed selles vallas ise oma valikutega leti ees.
/nginx/o/2019/11/24/12761294t1hd6bf.jpg)
Kanal 2 meelelahutusliku saate «Õhtu!» saatejuhte Piret Laost ja Jüri Butšakovi kasutati Majori veebilehel krüptoraha reklaamimiseks. Petuskeemi lehel lubati, et inimesed saavad investeerides teenida miljoneid. Selleks tarbeks oli lehel üleval ka lugu sellest, kuidas näitleja Vladas Radvilavičius, kes olevat bitcoin'idesse investeerides teeninud juba miljoneid, käis oma teadmisi jagamas saates «Hommik!» (praegune «Õhtu!»). Saate käigus olevat eduka prooviinvesteeringu teinud ka saatejuht Laos. See lugu oli aga täielik väljamõeldis ja Piret Laose ning finantsinspektsiooni kommentaare loe juba üleval lingitud artiklist!
Oktoobri lõpus räsisid Eestit karmid tormituuled, mis jätsid kümneid tuhandeid majapidamisi (ja terve Võru linna) elektrita. Postimees kajastas tormiga seonduvat detailse blogi abil, kus toodi välja nii tormiga seonduvad arengud kui ka tavakodanike kogemused.
/nginx/o/2019/10/08/12635056t1h8a26.jpg)
Esimesest aprillist jõustus seadus, mille kohaselt peaks bensiinikütuses 95 sisalduma rohkem etanooli, mis muudab kütuse hinna kallimaks ning lisaks kulub etanooliga segatud kütust lihtsalt rohkem. Nii kirjutas Alexela juhatuse liige Alan Vaht märtsis. Tänaseks päevaks on valitsus kinnitanud uue eelnõu, mis muudab biokomponendi kütustesse lisamise kütusemüüjatele paindlikumaks. Selle kohta saab lugeda SIIT.
Valiktsitaat artiklist: «Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Pirjo Turk möönis, et arvutusperioodi muudatuse tõttu väheneb paljude vanemahüvitise saajate sissetulek, kuid ta avaldas lootust, et see on piisavalt väike, et mitte kellegi pereplaanidele põntsu panna.»
Grossi Toidukaupu omav suurärimees ja rikaste tabelis alati kõrgel kohal figureeriv Oleg Gross rääkis sel aastal, kuidas ta elab ära peamiselt riigilt saadavast pensionist. «Ettevõttest ma palka ei võta, vajadusel võtan vähesel määral dividende,» teatas Gross intervjuus Virumaa Teatajale. Peaasjalikult räägiti kevadel Oleg Grossiga seoses tema ettevõtte OG Elektra ümber lahvatanud skandaalist, mispuhul arvas osa firma töötajad, et neile makstakse ümbrikupalka. Gross kinnitas, et mingit ümbrikupalga maksmist tema ettevõttes ei toimu ja maksuametil pretensioonid puuduvad.
/nginx/o/2019/03/29/11906846t1hc1e3.jpg)
Alexela juhatuse liige Alan Vaht kirjutas aasta lõpus, et osa nende konkurente müüb biovaba diislikütuse sildi all sulaselget biodiislit, eksitades tarbijaid. Vahti sõnavõtu peale aktiveerus Neste, kelle esindaja Urmas Kuuse kinnitas, et biokütustel tuleb osata vahet teha, mitte niisama lahmida. Meeste eriarvamuste kohta saab lisaks lugeda SIIT.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/03/12786172t1ha5cd.jpg)
«Kui on vaja, oleme valmis kõik maha müüma, aga oma elutööd me ei lase ära hävitada ja Aidu tuulepargi me ehitame valmis, ükskõik kui palju ametnikud kavatsevad kiusata ja meie innovatsioonile kaikaid kodaratesse visata.» Nii sõnas maikuus Oleg Sõnajalg kommentaariks sellele, miks tema ja Andres Sõnajalg müüvad Viimsis oma luksuslikke maju – et leevendada rahalisi kohustusi pankade ja koostööpartnerite ees, mis tulenesid Aidu tuulepargi ehitusest ja sellega seotud komplikatsioonidest. Sõnajalgade perele kuuluva ettevõtte OÜ Eleon Green rajatava Aidu tuulepargi ehitus peatati ajutiselt aprillis, kuna tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) polnud veendunud ehitusloa kehtivuses ja rajatiste vastavuses planeeringule. Praeguseks on aktiivne ehitustegevus Aidu tuulepargis suures osas taastatud, kuigi kahe tuuliku puhul kehtib siiani ehituskeeld.
/nginx/o/2019/02/05/11767312t1haab3.jpg)
«Aegunud ketas on kokku põhjustanud 37 tööõnnetust, nende seas ka raskeid tervisekahjustusi. Näiteks lõikas üks töötaja ketaslõikuriga valtsitud toru, ketaslõikuri ketas kiilus kinni ja läks katki. Ketta tükk lendas näo kaitse sirmi alt sisse ja vigastas töötaja parema lõualuu piirkonda.» Need 37 õnnetust on juhtunud viimase kümne aasta jooksul. Aegunud ketaslõikurite ohust kirjutas sel aastal Maria Joost. Ketaslõikurite müümisega tegelevad ettevõtted rõhutasid, et ohutusele tähelepanu juhtimine on alati teretulnud ning eelkõige peaksid kõik kasutajad enne lõikuri (taas) kasutamist veenduma, et tööriist oleks terve ning kui selle nn parim enne tähtaeg on möödunud, on ettevaatuse huvides parim hankida uus tööriist.
2019. aasta loetuimaks tarbijauudiseks oli vaieldamatult provokatiivse pealkirjaga artikkel sellest, kuidas uued biokomponendi normid muudavad bensiinikütuse 95 kasutamise osale vanematele masinatele potentsiaalselt ohtlikuks, pannes nende masinate omanikud sundolukorda, kus nad peavad ümberlülituma kallimale 98 kütusele.
Praeguseks on teema arenenud nii kaugele, et uue seaduseelnõu sõnastuses peab tarbijatel säilima õigus tankida masinaid neile kõige paremini sobiva kütusega, ehk et biolisandi protsent ei pea tingimata igas kütuses olema 10. Tanklakettidele hakkab aga sellest hoolimata kehtima 10% kogunõue biolisandiga kütuste müümisel. Lihtsalt viisid, kuidas kütusemüüjad selle saavutavad, on nende jaoks paindlikumaks tehtud. Klientidel tasub aga silmas pidada markeeringuid tankuritel ja püstolitel. Kui sinna on lisatud E, tähistab see etanooli sisaldust bensiinis, ning järgnev number tähistab selle maksimaalset mahtu (nt E5 puhul võib kütuses olla kuni 5% etanooli, kuigi olenevalt partiist võib seda olla ka vähem). Diisli puhul on täheks B (tähistamaks biodiislit). Uuest eelnõust saab aga lähemalt lugeda SIIT.
/nginx/o/2019/10/10/12639716t1hc93b.jpg)