Eesti Panga ökonomisti Raido Kraaviku hinnangul viitab ka novembris aktiivne püsinud kodulaenuturg inimeste suurele kindlustundele.
Eesti Pank: aktiivne kodulaenuturg viitab inimeste kindlustundele
«Kuigi viimasel ajal on majanduses olnud näha kasvu aeglustumist, soosib tööturu olukord endiselt töötajat. Kiire palgakasv on inimeste kindlustunnet hoidnud ja nõudlus kinnisvara järele on endiselt tugev,» märkis Kraavik pressiteate vahendusel.
Pankade eluasemelaenude portfelli maht on kosunud 8 miljardi euroni, mis tähendab, et aastaga on see kasvanud ligi 7 protsenti. Ka uusi laene on väljastatud mõnevõrra suuremas mahus kui samal ajal eelmisel aastal. Kuna eluasemehinnad on kasvanud, siis on ka keskmine laenusumma varasemast suurem. Keskmine eluaseme ostuks võetud laenusumma kasvas kolmandas kvartalis aastaga ligi 10 protsenti, 84 000 euroni.
Ettevõtete laenuportfelli maht oli novembris 9,3 miljardit eurot, mida on umbes sama palju kui aasta eest. Portfelli maht oleks muidu kasvanud umbes 4 protsenti, kuid ühe panga portfell viidi oktoobris Eestist välja ja üks filiaal lõpetas novembris tegevuse.
Uusi pikaajalisi laene on ökonomisti sõnul väljastatud viimastel kuudel tavapärasest pisut väiksemas mahus, mis võib olla märk väiksemast investeerimisaktiivsusest. Ettevõtete investeerimisotsuseid võib mõjutada see, et majanduse olukorrast räägitakse varasemast negatiivsemas võtmes.
Novembris püsis ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimarginaal tavapärasest märksa kõrgemal tasemel ehk 3,7 protsendil – samamoodi nagu kahel eelmisel kuul. Tõusu on paljuski põhjustanud üksikud tehingud kinnisvarasektoris. Ettevõtete laenutingimused seega samavõrra halvenenud ei ole. Eluasemelaenude keskmine intressimäär alanes novembris aasta alguse tasemele ehk 2,5 protsendile.
Eestis tegutsevad pangad on laene väljastanud kokku 19,3 miljardi euro ulatuses. Laene rahastatakse suures ulatuses residendist ettevõtetelt ja majapidamistelt kaasatud hoiustega, mille kogumaht on kasvanud 15 miljardi euroni. Majapidamiste hoiused on viimase aastaga kasvanud 9 protsenti, kokku 8 miljardi euroni; ettevõtete hoiused aga 5 protsenti, 6,9 miljardi euroni.