Slaavlased eelistavad kunstkuuske
Eestlased ja siinsed slaavlased omavad erinevaid eelistusi jõulupuu suhtes – kui suurusjärgus pooltel eestlastest on jõuluajal toas looduslik kuusepuu, siis mitte-eestlastest 52 protsendil kunstlik. Preegeli sõnul võib see olla seotud rahvuste erineva taustaga. «Väga suur osa Eesti venekeelsetest inimestest elab linnades ja kortermajades, sellal kui valdaval osal eestlastest on juured endiselt maal ja loodusliku kuuse majjatoomist peetakse paljudes peredes kohustuslikuks traditsiooniks,» märkis ta.
Väsinud ja stressis paljulapselised pered
Kuigi ka vanemaealiste hulgas oli neid, kelles jõuludele mõtlemine masendust või stressi tekitas, siis kõige tuntavam oli see kolme ja enama lapsega perede liikmetes – tervelt 18 protsenti kinnitas, et on stressis, ja teist samapalju on väsinud. Väsinuid, masenduses või stressis olijaid on keskmisest enam ka madalama sissetulekuga peredes. Preegeli kinnitusel on paljulapseliste perede vanemate suurem stress ja kurnatus mõistetavad: «Jõulud ja pühade tähistamine on eriti oluline lastega peredes, suurema tõenäosusega leiab sealt jõulupuu ning lasteta peredest sagedamini võtavad lastega pered ette sõidu enda või elukaaslase/abikaasa vanemate või vanavanemate juurde,» märkis ta. «Suuremad on ka kulutused kingitustele, sest ka saajaid on rohkem. Eks kõik need ettevalmistused ja vaev tekitavadki rohkem pinget.»
Valdavalt toob jõuluaeg rahu
Enamasti valdavad inimesi jõuludega seoses siiski positiivsed emotsioonid ning ligi pooled inimesed kasutavad jõuludega seonduva emotsiooni kirjeldamiseks sõna «rahulik». Veerand 15–34 aastastest on põnevil ja ootusärevad, 50-aastased ja vanemad mainivad aga sagedamini nostalgiatunnet.