«Kui Lähte apteegi senine omanik läks pensionile, olin valmis jätkama alevikus apteegi pidamist,» ütles OÜ Mustvee Apteek proviisor-omanik Kristi Väits pressiteate vahendusel lükates ümber leviva müüdi. «Kogu protsess alates apteegi ülevõtmisest ja lubade taotlemisest ning lõpetades sisustamise ja käivitamisega võttis vähem kui kuu aega.»
Väits ütles, et täiesti uute apteekide tegemiseks pole Eestis eriti ruumi ega mõtet. «Proviisorid saavad laieneda, kui mõnes asulas apteek töö lõpetab. See kehtib ka apteegireformi puhul, kus proviisorapteegid saavad tekkida eelkõige seniste ketiapteekide asemele,» ütles Väits.
Lisaks Lähte apteegile on Mustvee apteegil kaks apteeki Mustvees. «Samuti oleme avaldanud valmisolekut jätkata pärast apteegireformi lõppu Jõgevamaal Avinurmes tegutseva ketti kuuluva haruapteegi pidamist koos senise personaliga,» rääkis Väits.
Seevastu apteegireformi tühistamise eest võidelnud ja ketiapteeke ühendav Eesti Apteekide Ühendus (EAÜ) on seisukohal, et apteegireform tooks endaga kaasa sektori kriisi, mis tuleks reformi tagasipööramisega ära hoida. «Ligi 300 apteegi sundsulgemist ei tohi juhtuda ja ravimite kättesaadavus ei tohi halveneda. See oleks rahvatervise katastroof,» teatas EAÜ juht Timo Danilov mõne nädala eest.
Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimehe Karin Alamaa-Aasa sõnul tegutseb põhi- või haruapteek Eestis 150 asulas. «Ravimiameti andmetel on 1. detsembri seisuga nõuetele vastavad apteegid olemas 115 asulas. Kõigile nõuetele vastavad apteegid puuduvad hetkel 35 asulas, millest üle poolte puhul on olemas kas proviisori osalusega apteek või on teada proviisorid, kes on huvitatud nendes asulates pärast 1. aprilli apteegi pidamisest,» ütles Alamaa-Aas.