/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/12/09/12797589t1h1489.jpg)
Rail Balticu projekti elluviimist toetab OÜ Rail Baltic tellimusel läbiviidud värskeima arvamusuuringu kohaselt 62 protsenti Eesti elanikkonnast, ei toeta 24 protsenti ja seisukohta ei oma 14 protsenti Eesti inimestest.
Uuring: eestlased tahavad Rail Balticut (33)
Kuigi projekti kindlasti toetavate inimeste arv on kasvanud kõigi varasemate mõõtmistega võrreldes kõige kõrgemale tasemele ehk 23 protsendini, on nii projekti toetajate kui ka mittetoetajate osakaalud kevadega võrreldes pisut vähenenud ehk on kasvanud seisukohta mitteomavate inimeste hulk. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on toetus raudteeprojekti elluviimisele kasvanud viie protsendi võrra. Toetus on kõrgeim vanusegrupis 30–49 aastat ja kõrgema haridusega elanikkonna seas.
«Konkreetsed käegakatsutavad tegevused nagu ehituse algus Rail Balticu põhitrassil, Ülemiste terminali võitja valimine, Pärnu terminali projekteerimislepingu allkirjastamine ja paljud teised edusammud, annavad Eesti inimestele kindlust, et kiire ühendus Kesk-Euroopa pealinnadega on juba käegakatsutavas kauguses,» rääkis Rail Balticu tehniline juht Anvar Salomets. «Samas on projekti ajakava pingeline ja lahendust vajavaid küsimusi veel palju, mis võibki tekitada olukorra, kus osa inimesi ei tea, millist seisukohta projekti osas võtta.»
Äsjavalminud uuringus küsiti inimestelt muuhulgas ka selle kohta, millised oleksid kõige enam huvi pakkuvad marsruudid Rail Balticu kiirel raudteel. Reisi sihtkohtadena tuntakse kõige enam huvi sõitmise vastu Berliini, Riiga ja Varssavisse, nii vastasid vastavalt 77, 77 ja 72 protsenti küsitletutest. Nendesse linnadesse tahavad enim reisida noored tallinlased. Seevastu Tallinna ja Pärnu vahel liikumise osas on suurim huvi trassiäärsetes maakondades erinevates vanusegruppides. Tallinnast Pärnusse loodetakse sõita ühe tunniga, Riiga kahe tunniga, Varssavisse maksimaalselt kaheksa tunniga ja Berliini maksimaalselt kümne tunniga.
Nendest inimestest, kes Rail Balticut ei toeta, oleks enam kui pooled valmis keskkonnakahjude minimeerimise korral oma meelt muutma, 40 protsenti mittetoetajatest oleksid valmis projekti toetama, juhul kui see oleks lisaks sotsiaalmajanduslikule tasuvusele ka rahaliselt kasumlik.
RAIT Faktum & Ariko on elanike meelestatust ja teadlikkust Rail Balticu projektiga seoses uurinud sarnasele metoodikale tuginedes alates 2016. aasta sügisest. Värske küsitlus viidi läbi 1011 Eesti elaniku seas 25. novembrist 10. detsembrini.