Päevatoimetaja:
Sander Silm

Aasta suurimad kaotajad ja ebaõnnestujad

Swedbank Eesti juht Robert Kitt.
Swedbank Eesti juht Robert Kitt. Foto: Tairo Lutter

Kui eelmise aasta ebaõnnestujaid iseloomustades jäid kõlama sõnad miljardid ja maine, siis tänavu kaubandus ja suurpuhastus.

Postimehe ja BNSi majandustoimetus otsustas teist aastat jutti üheskoos reastada aasta 2019 suurimad kaotajad ning läbikukkujad, kellele mööduv aasta jääb pikaks ajaks meelde.

Panga suurpuhastus

Kuigi Danske rahapesukahtluse juhtum näib nii suurem kui ka mõjukam laiemas vaates, siis kitsalt Eestis on kordades suurem Swedbanki ümber toimuv. Aasta jooksul on pangas tehtud suurpuhastus. Vahetatud välja nii Eesti juhid kui ka eestlased emafirmas. Ilmselt ilmekaim on kevadel ka Eesti Panga juhiks kandideerinud ja napilt teiseks jäänud Robert Kiti lahkumine septembri lõpus, kusjuures tema tegevus juhatuse esimehena peatati juba juunis.

Swedbanki Eesti endine juht Robert Kitt.
Swedbanki Eesti endine juht Robert Kitt. Foto: Tairo Lutter

Kitt kirjutas ametist vabastamise järel sotsiaalmeedias, et pangandusega on nüüd kõik. «Swedbank ütleb, et põhjused on minevikus ning uurimine ei ole seni leidnud minu tegevuses midagi kriminaalset. Mul on selle üle hea meel. Nii ongi. Nagu ma suvel märkisin, on omanikul alati õigus teha juhatuses muutusi ning seda võimalust omanik kasutas.»

Kitt leidis siiski kiirelt rakendust. Ta asus panganduseksperdiks Transferwise’i endiste tarkvarainseneride loodud idufirmas Salv, mis töötab rahapesu tõkestamise tehnoloogia kallal ja lubab muuta kriminaalse päritoluga raha tuvastamise kümme korda efektiivsemaks. Samuti värbas ehitusettevõtja Toomas Annus ta oma kinnisvaraettevõtte Kapitel nõukokku. «Meil lihtsalt vedas, et Swedbankil ei ole teda enam vaja,» teatas Annus pressile.

Viimane võimalus

Meelis Milderi lahkumine Baltika juhi kohalt tähendab ühtaegu nii ajastu lõppu kui ka viimast võimalust soost välja rabelda. Aastaid kahjumis ettevõte oli sunnitud sulgema oma tootmised Eestis. Baltikat päästma toodud uus juht Mae Leyrer ei peljanud anda ettevõttele karmi hinnangut. Senise juhtimise probleemidena näeb ta fookuse puudumist, nõrka turundust, liiga suurt brändivalikut ja e-poe arengus täielikku mahajäämist. Verstapost, kus otsustatakse, kas legendaarse rõivatootja päästeplaan õnnestub, on seatud järgmise aasta esimese kvartali järele.

Meelis Milder
Meelis Milder Foto: Tairo Lutter

«Ma ei oleks siin, kui ma Baltikasse ei usuks. Olles rahvusvahelise taustaga, ei võta ma oma karjääris vastu ühtegi väljakutset selleks, et teenida raha või täita pangaarvet. Ma pean uskuma, et mu tegevusel on sisu. Te teate, et ma elan väljaspool Eestit, ja seega ma ei võtaks endale nii piinarikast ja kurnavat väljakutset, kui ma ei usuks selle sisusse. Ma usun, et me suudame Baltika päästa,» rääkis Leyrer Kuku raadiole ja Postimehele antud intervjuus.

Raske algus

Pro Kapitali Tallinna rajatud kaubanduskeskus T1 Mall of Tallinn oli kaua tehtud ja sama kaua oodatud. Logtistiliselt sõlmpunktis asuva keskuse start pole aga olnud libe. Konkurents Tallinnas on tihe ning ühtegi viga andeks ei anta. Samas on projekti juhtiv Allan Remmelkoor paistnud silma sellega, et ükski tema projekt pole ebaõnnestunud ning kuna sprindi asemel joostakse kaubanduskeskuste rajamisel piltlikult maratoni, siis tähtis on vastu pidada ka distantsi teises pooles.

T1 keskuse omanikfirma prokapitali juht Allan Remmelkoor.
T1 keskuse omanikfirma prokapitali juht Allan Remmelkoor. Foto: Konstantin Sednev

«Külastajate arv on olnud väiksem, kui arvasime. Teisest küljest ütlen, et kõik uus ja innovatiivne, mida oma majas oleme loonud, on kenasti käima läinud. See pool, millega ma ise 20 aastat tagasi Kristiine keskust luues alustasin – klassikaline kaubandus –, vajab praegu järeleaitamist,» viitas Remmelkoor Kuku raadiole ja Postimehele antud intervjuus sellele, et tulevikus on kaubakeskusest aina enam saamas meelelahutuskeskused. «Ma arvan, et suurte keskuste müüki me lähiajal ei näe, küll aga võib liikuda käest kätte väikseid ja keskmise suurusega keskusi,» ennustas Remmelkoor.

Elutöö häving

Aasta algas Mati Vetevoolule ülevalt, kui ta tähistas koos teiste ettevõtluslegendidega kolmekümnendat tegevusaastat ettevõtluses. Vetevool alustas kalastusäriga juba 1988. aastal. Enne seda oli ta olnud abikalur Läänemaal. «Põhikalur andis otsad mulle, et tehku ma edasi, annavad mulle tunnistuse. Tegin siis tööd, parandasin mõrrad ära ja panin valmis. Mõnda aega hiljem tuldi uuesti ja öeldi, et need on kolhoosi mõrrad, ja viidi minema. Sealt tuli otsus teha oma kalapüügifirma,» rääkis Vetevool aasta alguses Postimehele.

Kalatootja M.V.Wool juht Mati Vetevool.
Kalatootja M.V.Wool juht Mati Vetevool. Foto: Mihkel Maripuu

Märtsis aga hakkasid lahti rulluma sündmused, mis praeguseks on viinud ettevõtte sisulise sulgemiseni ning ohuni, et kogu Vetevoolu elutöö jookseb allavett. Nimelt selgus, et Taani veterinaar- ja toiduameti töötajad jõudsid jälile kolm aastat tagasi alanud listerioosipuhangu põhjustele, mis viis seitse inimest haiglasse ja põhjustas kaks surma. Haiguspuhanguga on ameti väitel seotud Eesti ettevõttes M.V.Wool imporditud külmsuitsukala. Praeguseks on teada sarnased juhtumid ka mujal Euroopas, sealhulgas Eestis. Kuigi sarnaselt rahapesuga on enamik juhtumeid minevikust, kehtestati tehasele nulltolerants ning lõpuks see ka suleti.

Siiski, lootuskiir pole lõplikult kustunud. Tülli pööranud veterinaar- ja toiduamet ning M.V.Wool suutsid kohtus saavutada kokkuleppe, mis lubab kalatootjal vaikselt jalad alla saada ja ehk isegi osa enam kui sajast koondamisteate saanud töötajast tagasi palgata.

Tagasi üles