Eestlased jõulukinkide ostmiseks enam laenu ei võta

Jõuluvana. Foto: SWNS/ Scanpix

SEB andmetel on Eesti elanike väikelaenamise aktiivsus jõuluperioodil langustrendis alates 2017. aastast, mil detsembris oli sõlmitud tarbimislaenude lepingute arv suurim. Samas kolivad jõuludega seotud kulud osaliselt krediitkaartidele.

Aktiivset väikelaenamist täheldati viimati 2017. aastal, sellest ajast alates on viimasel kahel aastal detsembris sõlmitud laenulepingute arv selgelt vähenenud ja laenamise aktiivsem periood on kolinud kevadesse.

SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang ütles, et iseenesest on väikelaenamise vähene populaarsus jõulude hakul üsna positiivne trend, mis näitab, et inimesed saavad vahendite planeerimise ja suurenenud kuludega ilusti hakkama.

«Samas ei tohi unustada, et osaliselt kolivad jõuludega seotud kulud krediitkaartidele. Näeme, et umbes kolmandik Eesti inimestest ostab jõulukinke e-poodidest ja need ostud toimuvad endiselt olulisel määral krediitkaartide vahendusel. Huvitav info on ka see, et üle 50 protsendi Eesti inimestest ostavad jõulukinke maailma suurimatelt e-kaupmeestelt, nagu Alibaba, AliExpress ja Amazon, veidi üle 40 protsendi eelistavad aga ostude sooritamiseks Eesti kohalikke e-poode,» rääkis Hallang.

Viimasel kolmel aastal on eestlased väikelaenu enim võtnud kevadel (aprill-mai) ning suvekuudel (juuli-august).

Peamised tarbimislaenu võtmise põhjused on viimastel aastatel kodu ja suvilate remonttööd, samuti aga autoga seotud kulud (uue auto soetamine või olemasoleva parandamine).

Veel 2016. ja 2017. aastal tipnes SEB klientide väikelaenamine just detsembrikuus.