Eesti Panga 2012. aasta eelarve on 19,8 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga on eelarve kasvanud 13,8 protsendi võrra, seda peamiselt kohustuse tõttu euro pangatähti juurde toota.
Kohustus paberraha toota kasvatab Eesti Panga eelarvet
Eesti Pank osaleb järgmisel aastal esimest korda euro pangatähtede tootmises. Järgmisel aastal on Eesti Pangal kohustus tagastada euroala keskpankadele 2010. aasta sügisel eurole ülemineku tarvis laenuks saadud 44 miljonit pangatähte.
Lisaks tuleb toota euroala riikidele iga-aastaselt Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratav sularaha tootmiskogus. Eesti Pank hangib euro pangatähed koostöös kaheksa teise euroala keskpangaga ühishanke kaudu. Hanke raames toodab Eesti Pank 20-euroseid pangatähti, mis lähevad eurosüsteemi ühistesse varudesse.
Eesti Pangal kulus eurole üleminekuks 12,7 miljonit eurot, mis kaeti selleks eraldi loodud eurole ülemineku eelarvest. Kulutustest ligi 95 protsenti olid seotud sularahaga ning muud suuremad kulud olid teavituskampaania ja kulud infotehnoloogiale.
Sularahakulusid kõrvale jättes kasvab keskpanga järgmise aasta eelarve võrreldes käesolevaga 3,1 protsenti.
Keskpanga suurimad investeeringud järgmisel aastal on üleminek IP-põhisele telefonisüsteemile ning ventilatsiooni- ja katuse remonditööd. Keskpanga personalikulud kasvavad võrreldes tänavusega kaks protsenti 8 miljoni euroni.
Eesti Panga prognoosi kohaselt on järgmise aasta tulude maht 22,8 miljonit eurot. Euroala keskpangana on Eesti Panga peamised tuluallikad reservide paigutamine, monetaartulu ja tulu Euroopa Keskpanga hallata antud reservidelt.
Eesti Panga pikaajaline eesmärk on hoida kulutuste tase suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP) võrreldaval tasemel varasemate aastatega. Kuna sularahakulud on aastate võrdluses väga erinevad, siis on need kulud võrdlusest välja jäetud. Kui keskpanga 2011. aasta eelarve maht oli 0,101 protsenti SKPst, siis majandusprognoosile tuginedes on 2012. aasta eelarve puhul sama näitaja 0,098 protsenti.