Riigikohtu otsus kaitseb eksabikaasat võlaküttide eest (1)

PM Majandus
Copy
Foto: KRISTJAN TEEDEMA /

Pärast ühisvara jagamist täitemenetluses on võlausaldajal õigus nõuda vaid seda osa, millele oleks olnud õigus võlgnikust endisel abikaasal, leidis riigikohtu tsiviilkolleegium.

See tähendab, et kui võlgnikul ei ole pärast ühisvara jagamise lepingu sõlmimist enam nõudeid endise abikaasa vastu, ei saa ka võlausaldaja nõuda endise abikaasa korteri müüki võlgniku võlgade katteks.

Riigikohtusse jõudnud tsiviilasjas taotles võlausaldaja täitemenetluses, et võlgniku võlgade tõttu jagataks võlgniku ja tema endise abikaasa ühisvarasse kuulunud korter. Pooled vaidlesid selle üle, kas abikaasad on ühisvara jagamise lepinguga kehtivalt ühisvara jaganud või kuulub korter endiselt võlgniku ja tema endise abikaasa ühisvarasse.

Võlgniku endine abikaasa leidis, et võlausaldaja nõue on alusetu, sest korter kuulub tema ainuomandisse, mitte tema ja võlgniku ühisvarasse. Abikaasad leppisid juba üle kümne aasta tagasi sõlmitud notariaalselt tõestatud ühisvara jagamise lepingus kokku, et korter jääb võlgniku endisele abikaasale.

Sel ajal kehtinud õiguspraktikat järgides ei teinud notarid ühisvara jagamisel kinnistusraamatusse uut omanikukannet ehk ei toimunud nii-öelda ülekinnistamist.

Maakohus jättis võlausaldaja hagi rahuldamata, põhjendades, et korter ei kuulu enam ühisvara hulka, sest abikaasad jätsid selle ühisvara jagamise lepinguga võlgniku endise abikaasa ainuomandisse.

Ringkonnakohus aga tühistas maakohtu lahendi, leides, et korter kuulub endiselt abikaasade ühisvara hulka. Abikaasad leppisid küll ühisvara jagamise lepingus kokku, et korter kuulub võlgniku abikaasa ainuomandisse, kuid nad ei teinud selle kohta kinnistusraamatusse uut kannet. Riigikohtule esitas kaebuse võlgniku endine abikaasa.

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ja jättis jõusse maakohtu otsuse, täiendades otsuse põhjendusi. Tsiviilkolleegium rõhutas, et täitemenetluses on pärast ühisvara jagamist võlausaldajal õigus nõuda vaid seda osa, millele oleks olnud õigus võlgnikust abikaasal.

Abikaasad leppisid ühisvara jagamise lepingus kokku, et korter jääb võlgniku abikaasa ainuomandisse ja kinnitasid, et neil ei ole teineteise vastu ühisvara jagamisest tulenevalt täiendavaid nõudeid. Kui võlgnikul ei ole pärast ühisvara jagamise lepingu sõlmimist enam nõudeid oma endise abikaasa vastu, ei saa ka võlausaldaja nõuda korteri müüki võlgniku võlgade katteks.

Ka asjaolu, et abikaasad sõlmisid ühisvara jagamise lepingu, kuid toonase õiguspraktika järgi notar uut kinnistusraamatu kannet ei teinud, ei muuda kirjeldatud põhimõtet.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles