Kai Realo: Eestis vohavad üleregulatsioon ja JOKK-skeemid

Circle K juht Kai Realo. Foto: Mailiis Ollino

Eesti majanduskeskkond on aina ülereguleeritum – nii sõnab Circle K peadirektor ja Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo, kes reastas mõned näited hiljutistest ülereguleerimise praktikatest. 

«Ülereguleerimine on viimastel aastatel majanduses hoogustumas ning peamiseid põhjuseid on kaks – esiteks on meie ees hulk väga suuri probleeme nagu kliimasoojenemine, sõjaliste kokkupõrgete eskaleerumine, elanikkonna vananemine ja palju muud, millest tulenevate tagajärgedega tuleb meil kõigil iga päev kokku puutuda. Teisalt toob rohkelt regulatsioone kaasa ka Eesti osalus mitmes rahvusvahelises liidus ja organisatsioonis – Euroopa Liidu direktiivid, rahapesuvastased regulatsioonid, keskkonnanõuded, ettevõtete maksustamisnõuded jpm,» rääkis Realo.

Kolmandaks rohkete regulatsioonide allikaks olevat aga poliitilised otsused, mis näiliselt soovivad lahendada mingit ühiskonna probleemi või pahet, kuid ilma liigseid ressursse olukorra tegeliku põhjuse väljaselgitamiseks või likvideerimiseks kulutamata. Need on Realo hinnangul piirangud stiilis «selle me keelame lihtsalt ära».

Ülereguleerimine Eesti tasandil on Realo arvates ennekõike seetõttu, et olulise probleemiga tuleb tegeleda, asjale tuleb reageerida, aga kuna ressursse napib ja teemad tihti ei huvita kedagi, siis tuleb leida JOKK skeem, kuidas pealtnäha on kõik nagu korras ja saab öelda, et «tegelesime» ja «seadsime reeglid». Selliste kiirmenetluste tõttu tuleb aga vahel nii nõudeid kui seaduseid korduvalt üle ja ümber teha.

Nii näiteks selgus Realo andmetel eelmisel aastal justiitsministeeriumi õigusloome vähendamise kavast, et 2017. aastal muudeti 56% kõigist seadustest vähemalt ühel korral ja 27% seadustest muudeti aasta jooksul vähemalt 2 korda. 71% eelnõudele ei eelnenud väljatöötamiskavatsusi, mida näeb ette hea õigusloome ja normitehnika eeskiri.

Samuti selgus, et 2017. aastal suurendas iga viies eelnõu ettevõtja halduskoormust ja vaid 14% eelnõudest vähendas seda. Riigi jaoks suurendas halduskoormust lausa iga kolmas eelnõu ja iga neljas vähendas. Seega halduskoormus kokkuvõttes kasvab ja regulatiivne keskkond muutub pidevalt.

Näited hiljutistest ülereguleerimistest

• Jäätmepakett – detsembris läbis kooskõlastusringi jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõu, millega võeti üle eurodirektiive, kuid mõne koha pealt keerati Realo hinnangul ka vinti üle.
  
  Esimene näide on kohustus lisada pakendile pakendi koostise info ja looduses lagunemise aeg. Väikeste ja rühmapakendite puhul tekib probleem, kuhu see etikett lisada. Kuna mujal riikides sellist kohustust ei ole, siis valdavale osale peaks hakkama kaupmees neid ise etikettidena lisama. Lagunemise ja koostise kohta ei pruugi olla ka tootjal piisavalt infot. Mõju oleks tõenäoliselt väike, sest lõpuks otsustab ikkagi tarbija, millisesse prügikasti ta pakendi viskab ning puhta paberi ja plasti vahel teeb igaüks praegugi vahet. Probleem seega ei ole märgistuses, vaid tarbija käitumises, arvustab Realo.
  
  «Lisaks kehtib juba varasemast pakendiauditi kohustus kõigile suurematele pakendiettevõtetele, kuna riik ei uskunud taaskasutuse statistikat – teisisõnu oli liiga hea, et olla tõsi. Selle asemel, et järelevalvet teostada, andis riik seaduskuulekamatele pakendiettevõtetele üldise auditikohustuse näol halduskoormust juurde ja probleem ebaseaduslikega eksisteerib edasi,» hindas Realo olukorda. Positiivse küljena tõi ta esile, et jäätmepaketis muudetaks auditi kohustus riskipõhiseks, mis on samm õiges suunas.
   
• Panganduse ülereguleerimine – panganduse ülereguleerimine on suur oht Euroopa ettevõtluskeskkonnale, kinnitas Realo. Ettevõtjate tegevus on juba oluliselt takistatud, kuna rahaülekannete ja hoiustamisega kaasnevad mahukad tõendamiskohustused ja piirangud. Rahapesu on kuritegu ja sellele kaasaitamine samuti, aga kogu käibes oleva raha päritolu eest ei saa pangad ega rahapesusse mittepuutuvad ettevõtjad vastutada. Samuti ei tohiks rahapesuvastaste meetmete rakendamine nii ulatuslikult takistada ausate ettevõtjate äritegevust.
   
• Siseministeerium tahab kehtestada renditööl olevate välismaalaste kasutajaettevõttele pöördtõendamiskohustuse, et kõik nõuded ja tingimused on täidetud. See aitaks Realo hinnangul kiusata ausat välismaist tööjõudu ja nende tööandjaid, ent ei aita kuigi palju illegaalide vastu, kes töötavad päris mustalt.
   
• Halvaks näiteks on Realo arvates ka alkoholi eraldamine poodides vaheseintega ja Tallinna linnavalitsuse alkoholimüügi piirangud. Kehtestatud piirangud tegelevad alkoholi kuritarvitamise probleemiga Realo sõnul vaid näiliselt. Müük viiakse teistesse kanalitesse või n-ö seina taha, sisuliselt ei muutu aga tarbimises midagi.
   
• Vedelkütuse seaduses biokütuste kasutuselevõtu regulatsioon ei suuna Realo arvates samuti tarbimist keskkonnasõbralikumate kütuste suunas, vaid loob hoopis olukorra, kus toimib ebavõrdne konkurents, tarbijad ei saa aru, mida nad ostavad ja tarnijad peavad leidma lahendusi, kuidas lähiriikidega võrreldes keerulisemate nõuetega toime tulla ja sobivaid tooteid tarnida. Matemaatiliselt kõik nagu klapiks, aga esialgne eesmärk – suunata tarbimist õiges suunas – jääb täitmata. Valdkonnas tegutsevad ettevõtted kannavad aga olulist kahju kogu regulatsioonirägastikuga toimetulekuks.

Kokkuvõtteks sõnas Realo, et üleregulatsioon kipub lokkama siis, kui ühiskonnas levivate hoiakute muutmisega ei tegeleta. Seda kas siis seetõttu, et ühiskonnas on niivõrd erinevad huvirühmad, et nende koostöö tundub võimatuna, või siis ei ole riigi juhtorganitel soovi/tahet/oskuseid algatada ühiskonnas protsesse, mis muudavad seda, kuidas ühte või teise probleemi suhtutakse või kuidas neid koos lahendada.

Nii nagu ettevõtetes, nii on ka riigis ülereguleerimine nõrga juhtimiskvaliteedi tagajärg. Kui hea juht leiab viisi, kuidas panna inimesed endale järgnema ja eesmärke saavutama, siis nõrk juht piltlikult öeldes väljastab vaid käskkirju ja korraldusi, mis tekitavad talle endale turvatunde, et ta on teinud endast kõik, et olla hea juht. «Hea koostöö baseerub kokkulepetel, kui neid aga ei sünni, siis tekivadki tugevama jõudu kehtestavad regulatsioonid,» summeeris Realo.