Uuring: juba pooled jätavad raha teise sambasse

Pensionär euromüntidega. Pilt on illustreeriv Foto: Karlheinz Schmidlehner/Panthermedia/Karlheinz Schmidlehner

Kantar Emori uuringu kohaselt plaanib 53 protsenti teise pensionisambaga liitunutest jätkata selles raha kogumist.

Kantar Emor alustas detsembris pensionireformi seirega, et jälgida Eesti inimeste arvamusi ja kavatsusi teise pensionisamba suhtes. Detsembrikuu seire kinnitab, et 53 protsendil II sambaga liitunutest on kindel kavatsus sellega jätkata. Vaid 14 protsenti II sambaga liitunutest plaanib kogutud raha välja võtta.

Need, kes plaanivad raha välja võtta, kasutaksid oma II samba raha laenude tagasimakseteks, aga ka uute laenude sissemakseks ning koduga seotud kulutusteks, näiteks remondiks. II samba omanikest 4 protsenti plaanib raha investeerimiskonto kaudu iseseisvalt edasi investeerida. Siinkohal on oluline märkida, et investeerimiskonto tehniliste lahenduste kohta ei ole pilt veel päris selge.

Kantar Emori käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson selgitas: «Üle veerandi II samba omanikest on äraootaval seisukohal ja see süveneb. Võrreldes Kantar Emori septembrikuise analoogse uuringuga on järsult tõusnud nende inimeste arv, kes ei oska oma II samba plaanide kohta kindlat vastust anda – «ei oska öelda» vastuste osakaal oli detsembris juba 28 protsenti, septembris vaid 13 protsenti. Viimaste kuude sõnasõjad ja info üleküllus on inimesed pigem segadusse ajanud.»

Inimesed on pea üksmeelel selles, et pensioniks lisaraha kogumine on oluline, sellega nõustus 84 protsenti vastajaist. Eriarvamus on eelkõige selles, kus ja kuidas lisaraha kogumine peaks välja nägema. 15 protsenti nendest, kes peavad kogumist oluliseks, täna ise raha ei kogu. Heidi Reinsoni sõnul illustreerib tulemus ilmekalt psühholoogias ja sotsioloogias levinud nähtust – inimeste hoiakud ja kavatsused ei avaldu alati nende käitumises. Kantar Emori käitumisteaduste ekspert soovitab seda inimeste II samba raha kasutamise kavatsuste tõlgendamisel kindlasti arvestada.

Pensionireformi seires kõnetasime 1053 Eesti elanikku vanuses 18–74 aastat. Pensionireformi hakatakse seirama kord kuus.